Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on R.N temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. R.N on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused R.N-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2 (4)

Kohus on seisukohal, et R.N-i vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. R.N-i puhul ei esine asjaolusid, mis kinnitaksid, et ta on valmis oma varasemat eluviisi muutma, mistõttu püsib R.N-i puhul oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Tartu Vangla hindab R.N-i avalikkusele ohtlikuks ning kahe aasta jooksul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 59%, mis on kõrge. R.N on kriminaalkorras karistatud alates 15. eluaastast, intervallid vanglast vabanemise ja uue kinnipidamise vahel on ühest nädalast nelja kuuni. R.N paneb süstemaatiliselt toime varavastaseid kuritegusid, sh on kasutanud ka vägivalda. Käesolevat karistust kannab R.N taas varguse eest. Kuivõrd ka varasem pikk vangistus, mis mõisteti välisriigis, ei ole pannud R.N-i oma käitumist korrigeerima, ei ole seda ilmselt teinud ka käesolev vangistus. Karistuse ajal ei ole tegeletud ka R.N-i kuriteoriskide maandamisega. Kuna kinnipeetava karistusaeg on alla ühe aasta, siis talle individuaalset täitmiskava ei koostatud. Ka R.N-i vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta tema vabastamist. Vabanemise korral asuks R.N elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elab erineva taustaga, sh kriminaalse taustaga, isikuid. Isiklik elamispind R.N puudub. Ka töökoht kinnipeetaval puudub. Kuritegelik käitumine on kujunenud igapäevaseks toimetulekuviisiks ning isikul esineb probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Lisaks eelnevale teatas R.N kohtuistungil, et ta ei soovigi tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna kandmata karistus on lühikene. R.N selgitas, et ta ei ole huvitatud kontrollnõuete täitmisest, mida tingimisi enne tähtaega vabanemine ning sellega kaasnev katseaeg kaasa tooks. Kohus nõustub, et kandmata karistusaja pikkus on selline, et isegi juhul, kui muud eeldused oleksid täidetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, ei oleks kriminaalhoolduse korraldamine ilmselt käesolevalt enam ka mõistlik. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et R.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kuigi kohtuistungil R.N selgitas, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda ja arvas, et kohtuistungit ei toimugi, ei ole ta õigeaegselt teatanud oma soovist kaitsjast loobuda. Seega võttis R.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel kaitsjana 24.07.2017 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 24.07.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 108 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotluse on põhjendatud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 108 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuigi kohtuistungil R.N avaldas, et ta tegelikult kaitsjat ilmselt ei vajagi, tuleb menetluskulu siiski temalt sisse nõuda. Vanglast materjalide edastamisel on lisatud R.N-i omakäeline kinnitus, et ta soovib endale kaitsjat ja hilisemalt ei ole ta kohut informeerinud, et sellest tahteavaldusest loobub. Kohus on vastavalt süüdimõistetu taotlusele kaitsja määranud ja kaitsja on teenuse osutanud. Seega tuleb R.N-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/

3 (4)

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.