Liiklussüüteod

NORDEA

PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700049342 ning selgitus „A.L , 1-17-6880, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: A.L süüdistatakse selles, et ta juhtis 16.07.2017 kella 13.02 ajal Narvas, Ringi tänaval maja nr 223 juures veoautot Volvo riikliku reg märgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARAF-0027 tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,03 mg/l). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus A.L liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani A.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel.

1-17-6880 Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkini, süüdistatav A.L ja tema kaitsja O. Gorškaljovi vahel 18.07.2017 sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus A.L süüdimõistmist KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 5 kuu pikkuse vangistusega, millest arvatakse maha eelvangistuses viibitud aeg 16.07.2017-17.07.2017, s.o 2 päeva. Ärakandmata osa karistusest jäetakse KarS § 73 sätteid kohaldades täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et A.L ei pane talle määratud 2aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti kohaldatakse A.L suhtes lisakaristust, millega võetakse A.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks. Menetlusosalised leppisid kokku selleski, et A.L-ilt mõistetakse välja ja ta kohustub hüvitama menetluskuludena: sundraha 352,50 eurot ning kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 120 eurot. Väljamõistetavate menetluskulude hüvitamist võimaldatakse A.L kohtuotsuse jõustumisest ositi, 9 kuu jooksul aasta jooksul. Kohtuistungil avaldas süüdistatav A.L, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet, keegi teda selleks ei sundinud ega mõjutanud. Samuti saab aru sellest, et tal tuleb hüvitada süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha ja menetluskulud kaitsjatasu näol. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et A.L, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245, 2562 lg 3 sätteid. Kohus on veendumusel, et A.L on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Lähtudes eeltoodust tuleb süüdistatav A.L süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega kaetud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus kujundada täiendavat seisukohta menetluskulude osas. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 248-249, 2565 lg 1 p 2, lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.