1-17-4530
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.juunil 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-17-4530
Kohtukoosseis
Kohtunikud Orvi Tali, Sten Lind ja Urmas Reinola
Kriminaalasi
T.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9.mai 2017.a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav T.H , isikukood: XXX (viibib Jõhvi arestimajas), kodakondsus: kodakondsuseta, emakeel: vene keel, haridus: XXX,
kriminaalkorras karistatud korduvalt, kahtlustatavana kinni peetud alates 7.05.2017.
Jätta T.H apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 5 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
1-17-4530 Seega pani T.H toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-17-4530 Kuigi süüdistatav süüd ei vaidlusta, on ta apellatsioonis osundanud asjaolule, et leidis asjad ning vaatas asju ajal, kui oli peetud kinni. Ringkonnakohus leiab, et see väide on täielikult paljasõnaline ja ainetu. Apellant ei ole oma sellist argumenti tõenditega sidunud ega põhjendanud. Nimetatud argumenti ei pea ringkonnakohus asjakohaseks ning jätab selle edasiselt tähelepanu alt välja. Maakohus on otsuses kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused varguse koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohtul ei pea otstarbekaks revideerima asuda.
1-17-4530 Maakohus on ilmselgelt arvestanud asjaoluga, et T.H on invaliid ning tema sissetulekuks on pension, mistõttu pidas sellest tulenevalt võimalikuks anda võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul ositi kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtukolleegium peab vajalikuks veel ka märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3 -1-1-212.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.