Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
20. juuni 2017, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-16-7008
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Alla Jakobson (kokkuleppel)
Tõlk
Jelena Laas
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Juri Nesterenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla JURI NESTERENKO, i.k. 35608172239, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx
Süüdimõistetu
Karistusaja algus 13.04.2016, karistusaja lõpp 13.07.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg
14.06.2017, avalikul videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada Juri Nesterenko tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 11.10.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 13.07.2018 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Prokurör nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, elektroonilise valve ja käitumiskontrolli ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Kaitsja märkis, et vangla iseloomustus Juri Nesterenko kohta on positiivne. Samas ei nõustunud kaitsja kohustuste valikuga isiku katseajaks. Kinnipeetav läheneb pensionile, seega ei ole põhjendatud kohustada teda omandama mingit eriala. Samuti ei ole kinnipeetaval probleeme alkoholiga ja isik ei ole juba 20 aastat tarvitanud alkoholi, seega ei ole põhjendatud panna talle täitmiseks alkoholi tarvitamise keeldu. Kaitsja palus kohtul taotlus rahuldada ning Juri Nesterenko tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastada. Kaitsja lisas, et isik on juba sellises vanuses, et ta sooviks olla kodus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et Juri Nesterenko saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Juri Nesterenko käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas – distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht abikaasa juures. Tegemist on 2-korruselise kõigi mugavustega eramajaga ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning majas elav abikaasa on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Suhted lähedastega (abikaasa ja kaks täiskasvanud tütart, kes elavad eraldi) on head ja toetavad ning kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud. Seega on isikul vabanedes olemas teda toetav sotsiaalvõrgustik. Abikaasa on valmis kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetama, samas loodab, et Juri Nesterenko leiab endale kiiresti töö.
Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Samas on kinnipeetaval ka oma firmad, mis tegutsevad. Meditsiiniosakonna andmetel Juri Nesterenkol alkoholiga probleeme pole, isiku enda sõnul ei tarbi ta alkoholi juba 20 aastat. Füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. Vangla iseloomustuse kohaselt on Juri Nesterenko tasakaalukas, hea enesekontrolli ja suhtlemisoskusega. Otsuseid võtab vastu kaalutletult, tal on realistlikud plaanid leida töö, olla perekonnaga, taastada tulekahjus kannatada saanud maja ja tasuda tekkinud võlad. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu püüdlikkus, et karistuse üld- ja eripreventiivsaed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Juri Nesterenko kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga kohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 4 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.