lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-5021/17

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-5021/17
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
20.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1008
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-5021/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja24.05.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-17-5021

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2017, Tallinn

Kohtuasja number

1-17-5021

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Pavel Gontšarov

Apelleeritud kohtuotsus

Apellatsiooni esitaja

Harju Maakohtu 24. mai 2017. a otsus P.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses kiirmenetluse korras Kaitsja advokaat Merike Allikmäe

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1) Jätta süüdistatava P.D kaitsja advokaat Merike Allikmäe apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada.

2.Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks P.D-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks P.D-lt 48 (nelikümmend kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

välja

4.Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 24. mai 2017. a otsusega lühimenetluses kiirmenetluse korras tunnistati P.D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Vangistuse kandmise alguseks on süüdimõistetu kinnipidamise aeg 22. mail 2017.
2.P.D tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti püüdis 22. mail 2017 Tallinnas Tammsaare teel asuvast Säästumarketi kauplusest varastada ühe pudeli limonaadi Valge klaar 0,97 euro väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest kaupluse turvatöötaja pidas ta pärast kassadest möödumist kinni.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja advokaat Merike Allikmäe, kes vaidlustab kohtuotsust P.D-le mõistetud karistuse osas, sest see ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. P.D karistamisel on võimalik piirduda ühekuulise vangistusega ning jätta see tingimuslikult kohaldamata. P.D on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Varguse pani ta toime seetõttu, et tahtis juua. Varastatu väärtus on väike ja kuritegu jäi katse staadiumi. Tsiviilkahju puudub. Ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et varasemad karistused ei ole P.D käitumisele mõju avaldanud. Tegelikult on hoopis vastupidi, sest kolm viimast kuritegu jäid katse staadiumi. Seega ei ole P.D poolt toime pandud kuriteod raskemaks muutunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
11.peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine nimetatud küsimuse lahendamisel, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seda seisukohta on korranud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma hiljutises 20. märtsi 2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 7. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses sellised eksimusi ei esine.

2(3)

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui paragrahvi sanktsioon võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Praeguses asjas on maakohus seda nõuet järginud. Maakohus mõistis P.D-le vangistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, sest kuritegu jäi katse staadiumi, varastatu väärtus oli väike ja varaline kahju puudub. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et P.D näol on tegemist isikuga, kes kohe pärast vanglast vabanemist on hakanud toime panema uusi vargusi. Asjaolu, et isikul on janu, ei õigusta varguse toimepanemist. Maakohtu otsuses märgitakse õigesti, et juua oleks võinud P.D hankida ükskõik millisest tasuta joogiautomaadist, kaupluse tualetist või sotsiaalmajast, kus ta väidetavalt elas. Seetõttu on mõistnud maakohus talle põhjendatult vangistuse suuremas määras kui oli eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus. Asjaolu, et kuritegu jäi katse staadiumi, ei olenenud P.D käitumisest, vaid turvatöötaja tähelepanelikkusest. Kuna P.D paneb järjepidevalt toime vargusi ja avaldas ka maakohtu istungil, et ta ei soovi oma elustiili muuta, siis ei pidanud maakohus võimalikuks teda mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Seega on kaitsja M. Allikmäe apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

5.Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kaitsja advokaat M. Allikmäe esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku 48 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 2 pooltunni ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lgst 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt P.D-lt riigi kasuks välja mõista.

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4582/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 27.08.20261-26-3868/16Tartu Maakohus Valga kohtumaja