Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-14-9258
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Erki Iire tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla
Asja läbivaatamise kuupäev
19.06.2017 avalikul videokohtuistungil
Süüdimõistetu
Erki Iir, isikukood 38011114214, xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Erki Iir vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Erki Iire tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Erki Iir tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel karistati vangistusega 6 aastat 2 päeva. Karistuse kandmise algus 17.06.2014 ja lõpp 19.06.2020. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 18.06.2017.
Erki Iir andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 86). Kinnipidamisasutusest Erki Iire kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuse jooksul on osalenud xxx tootmistöödel ja xxx tegevustes. Enne vangistust elas vanemate juures xxx, kuhu soovib ka peale vangistust elama asuda. Elukoht sobib elektroonilise valve paigaldamiseks. Põhihariduse omandas xxx. Õpinguid jätkas xxx, kus omandas xxx eriala. Pärnu Kutsekeskkoolis läbis ka xxxabitöölise kursused. Vangistuses omandas 2010. a keevitaja kutse. Käesolevale vangistusele eelnevalt oli vabaduses umbes 7 kuud ja töötas selle aja jooksul ametlikult xxxs ventilatsioonitöödel ja xxx. Alates 2000 a. viibinud kokku vangistuses umbes 11 a, millest tulenevalt on olnud töökäik ebastabiilne ja töökohad on olnud lühiajalised. K-raha andmetel on isikul täitmata nõudeid summas 16408,56 eurot. Head suhted on säilinud ema isa ja kahe õega. Perekond on toetav, koostöövalmis ja seaduskuulekas. Süüdimõistetul on diagnoositud krooniline haigus (täpsustamata). Kuritegude soodusteguriks on olnud suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega ja majandusliku kasu saamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 24%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 33% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise viie aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuulub kinnipeetava lähivõrgustikku ema, isa ja neli õde. Suhted perekonnas on kinnipeetava vanemate sõnul toetavad ja pere ootab väga Erki Iire vabanemist. Ema sõnul suheldakse kinnipeetavaga nii telefoni kui ka kirja teel. Varasemate käitumiskontrolli toimikute ja riskihindamiste andmetel kuulub kinnipeetava suhtlusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Elukoha näol on tegemist individuaalelamuga, mis kuulub kinnipeetava õele E.V . Eluase vastab elektroonilise valve nõudmistele, korteris elavad kinnipeetava vanemad M. ja E. I.. Kirjalik nõusolek elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik asuda alalisele tööle .... Ettevõte tegeleb ventilatsioonitöödega. Samuti on kogu perekond valmis kinnipeetavat kõiges abistama. Kriminaalhooldaja märgib, et süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kriminaalhooldusele määratud kolmel korral. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 41-43) ja kriminaalasja menetlenud prokurör Kaido Tuulemäe ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist ning on tema ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega ja majandusliku kasu saamine. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Erki Iirt vangistusest ligikaudu 3 aastat enne karistusaja lõppu olukorras, kus isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab ka vägivaldsus ning isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Erki Iire uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav nii suhtlemine kriminaalse ringkonnaga kui ka alkoholi kuritarvitamine. Isiku käitumine viitab kriminaalsetele hoiakutele. Seega ei saa ohtu, et Erki Iir pöördub vabaduses vana harjumuse juurde tagasi, tingimata välistada. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Erki Iir ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht võib seisneda nii füüsilise vägivalla kasutamises kui ka narkootiliste ainete käitlemisega tekitatavas kahjus rahvatervisele. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 24% ja 33%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Lisaks on Erki Iire poolt seksuaal- ja vägivalla kuriteo
toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41-62%, mis on samuti kõrge retsidiivsusnäitaja. E. Iire vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Erki Iir selgitas kohtuistungil, et tema elus on olnud ka positiivseid momente, et ta käis tööl ja tegeles om haridusega. Ta taotleb ennetähtaegset vabastamist. Ta palus arvestada, et te,a roll kuriteos ei olnud oluline. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Erki Iir tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Erki Iir on põhihariduse omandanud xxx. Õpinguid jätkas xxx, kus omandas puusepa, xxx ja xxx eriala. xxx läbis ka puusepa abitöölise kursused. Eelmise vangistuse jooksul omandas 2010. a keevitaja kutse. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 10 kehtivat kriminaalkaristust. Sh on teda varasemalt karistatud vägistamise, varguse, röövimise, ärandamise, kinnipeetava poolt põgenemise, kelmuse, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, kinnipidamisasutuses narkootilise aine tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kehtivaid väärteokaristusi on kaks: 1 narkootikumidega seotud süüteo ja 1 liiklusalase rikkumise eest. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Kohtuotsusest nähtub, et isik vahendas suures koguses narkootilist ainet (metamfetamiin ja amfetamiin), millest piisanuks joobe tekitamiseks keskmiselt 892 inimesele. Kinnipeetav on käesoleva vangistuse jooksul osalenud majandus- ja tootmistöödel ning xxx tegevustes. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetul on kehtiv isikut tõendav dokument, ID-kaart, mis kehtib kuni 14.05.2018.
Vabanemise korral soovib Erki Iir elama asuda aadressile xxxx. Elukoha näol on tegemist individuaalelamuga, mis kuulub kinnipeetava õele E. V.-V.. Eluase vastab elektroonilise valve nõudmistele, korteris elavad kinnipeetava vanemad M. ja E. I., kes andsid nõusoleku kinnipeetava korterisse elama asumiseks. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx ventilatsioonisüsteemide xxx Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elu- ja töökoht ning lähedased. Samuti on positiivselt tervitatav tööhõives osalemine ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemine ning eeskujulik käitumine. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohtuotsusest nähtub, et süüdimõistetu oli vabastatud tingimisi ennetähtaegselt (kandis karistust narkokuriteo eest) ja pani siis katseajal toime uue narkokuriteo. Lisaks on ta olnud kriminaalhooldusel. Kõik see ilmestab kohtu hinnangul kogumis asjaolu, et Erki Iire tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vähetähtis pole seegi, et K-Raha andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid summas 16408,56 eurot. Nimetatud asjaolu võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk üsnagi märkimisväärne. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.06.2020, s.o pisut vähem kui kolme aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema
elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste olemasolu ning tööhõives ja taasühiskonnastavas tegevuses osalemine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus märgib, et isiku varasem elukäik on näidanud, et süüdimõistetu suunamine seadusekuulekale elule on raske ja pikaajaline protsess, mis ei pea toimuma ilmtingimata ennetähtaegne vabastamise kaudu. Isik võib alustada seadusekuulekat elu ka pärast karistuse ärakandmist. Isik on olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid vaatamata sellele jätkas ta uute kuritegude toimepanemisega. Isik on muulhulgas korduvalt karistatud narkokuritegude toimepanemise eest, mis kujutab ennast täiendavat riski, et isik võib jätkuvalt toime panna narkokuritegusid. Seega hetkel ei ole kohtul veel tekkinud veendumust, et nüüd oleks kriminaalhooldus kogumis elektroonilise järelevalve kohaldamisega just see meede, mille kaudu saaks suunata isiku seadusekuulekale elule. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Erki Iire temale Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.