Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Vangistuses omandanud xxx eriala. Eesti keelt enda sõnul oskab, suudab lugeda, kuid ei suhtle, kategooria määramata. Riigikeele õppimisest huvitatud ei ole, leiab, et on juba liiga vana selle jaoks. Vangistuses on osalenud tööhõives majandustöödel, samuti on olnud tootmistööl. Isik soovib peale vabanemist tööle asuda xxx, kus olevat varem töötanud. Vabanemisfondis hetkel raha 668.84 EUR. Täitmata nõudeid 3275,64 EUR. Isik tappis oma elukaaslase. Isikul on neli last, vanemlikud õigused on ära võetud, suhted puuduvad. Suhtleb ema, vendade ja õdedega. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Isik on liialdanud alkoholiga. Läbis vangistuse ajal, 1980a. alkoholismivastase ravi. Hiljem pidevad probleemid alkoholiga. Motivatsioon alkoholist loobuda puudub, kuna ei leia, et tal esineks probleeme. Süüdistab olukorda ja elukaaslase alkoholi lembust. Alkoholijoobes muutub vägivaldseks pere ja teiste suhtes. Kuriteo toimepanemise ajal oli alkoholijoobes. Isik on tänaseks läbinud sotsiaalprogrammi xxx, kuid ei leia endiselt, et tal on oleks alkoholi tarvitamisega probleeme. Isikul on krooniline haigus. Kriminaalhooldusalusena sooritas uue kuriteo. Ametnikega üldjuhul viisakas, aga mitte koostöövalmis. Teistest kinnipeetavatest enamjaolt lugu ei pea. Avaldab soovi end muuta- tunneb häbi ja teatud mõttes kahetseb kuritegu. Usub, et peab oluliseks lapsi ja tulevikku nendega. Eitab oma osalust varasemas väärkohtlemises laste ema suhtes (sh laste ees) ja laste ähvardamist ja alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda raskendab motivatsiooni hindamist. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda ning reaalset vangistust kannab 4. korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 23%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30%, seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 23-40%. Isik on avalikkusele kõrgohtlik, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Viru Vangla ei toeta Viktor Lapšini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Dmitri Žbanov soovib asuda elama õe pere juurde xxx. Korter on ülerahvastatud. Õde on nõus teda vabanemisel toetama. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub, loodab saada tõõle xxx-sse, kus olevat varem töötanud. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kriminaalhooldusel olnud 2 korda,mõlemad ebaõnnestusid, viimasel katseajal sooritas uue kuriteo. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Dmitri Žbanov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Dmitri Žbanovi arvamuse, leiab, et Dmitri Žbanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Dmitri Žbanov kannab vanglakaristust oma elukaaslase tapmise ja kehalise väärkohtlemise eest. Karistusregistri andmetel on Dmitri Žbanov korduvalt karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Viimasel katseajal pani toime raske isikuvastase kuriteo. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses viibib kinnipeetav 4. korda. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, õde on nõus teda vabanemisel toetama. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 2, vabanemisel garanteeritud töökoht puudub.

Kohus leiab, et kuna isik on juba varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Samuti nähtub asja materjalidest, et isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab samuti, et isik ei suuda alluda kehtestatud käitumisnormidele. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus peab positiivseks seda, et isik on läbinud Eluviisitreeningu ning osalenud tööhõives ja omandanud eriala. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Dmitri Žbanovi kuriteo toimepanemise asjaolusid (elukaaslase tapmine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku (kalduvus alkoholi tarvitamisele, korduv karistatavus), ei ole Dmitri Žbanovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.06.2021, ärakandmiseks on veel ligi 4 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi ja seda eelkõige oma lähedaste suhtes. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Samuti on isikul kriminaalse taustaga tuttavaid, mis samuti suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti esineb oht ühiskonnale tervikuna, kuna isik võib taas kasutada vägivalda alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on alkoholiprobleemid, mida ta ise ei tunnista. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Žbanov vabastamata temale Harju Maakohtu 13.02.2015 määrusega määratud karistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.