Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

iseloomustab riskiv ja hoolimatu elustiil. Perekonnaliikmete kriminaalkorras karistatus ning toimepandud kuriteod viitavad suhtlusringkonna kriminaalsele taustale. Kinnipeetav kuritarvitas alkoholi ja enamus kuritegusid, kus ta on käitunud vägivaldselt, on sooritatud alkoholijoobes. Väidetavalt tarvitas ta alkoholi ainult pidupäevadel, kuid suures koguses. Isik leiab, et tema elus probleeme seoses alkoholi tarvitamisega ei olnud, välja arvatud toimepandud kuritegu. Kinnipeetav saab ise alkoholi kahjulikkusest aru ning on otsustanud, et alkoholi võib tarvitada, kuna see on lubatud, aga on vaja end kontrollida ja piiri pidada. Varasemalt on isik tarvitanud ka narkootikume. Seda kinnitavad toimepandud süüteod (20032004). Isiku sõnul enne vangistust ta enam narkootikume ei tarvitanud. Viru Vangla andmetel on kinnipeetav tarvitanud rahusteid/uinuteid, kuid sõltuvust diagnoositud ei ole. Info on saadud varasematest kohtuotsustest. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Roman Volkov on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldusel olles. Isik elab kriminaalses subkultuuris, üldiselt mõistab ühiskonna reegleid, kuid ei suuda neid järgida. Toimepandud kuriteod näitavad ükskõikset suhtumist ühiskonda ja selles kehtestatud normidesse. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 45%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus otsustab Roman Volkovi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata selle pikkuseks 12 kuud alates vanglast vabanemisest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Roman Volkovile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased xxxx on isa R V ja ema S V. Kinnipeetava õde B V elab xxxx, õde S V elab xxxx, õde R V elab xxxx. Kinnipeetav on lahutatud, lapsi ei ole. Kinnipeetava ema ei soovinud kriminaalhooldusametnikuga kohtuda ja suhelda ning teatas telefonitsi, et tema ei ole nõus andma kinnipeetavale elamispinda ja toetama teda moraalselt. Seega ei olnud võimalik saada kinnitust, et kinnipeetaval on olemas toetav sotsiaalvõrgustik peale vabanemist. Kuriteod on toime pandud grupis, kuriteos kaasosaliseks on osutunud ka kinnipeetava isa R V. Rahvastikuregistri andmetel on Roman Volkov vallaline, suhete alla on märgitud ema ja isa. Kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks on märgitud xxxx. Sellel aadressil elab kinnipeetava ema koos kinnipeetava õe alaealise tütrega (sünd xxxx). Taotluses on märgitud, et Roman Volkov ei ole nõus, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. Rahvastikuregistri andmetel on Roman Volkovi elukohaks märgitud xxxx. Kriminaalhooldusele on Roman Volkovit määratud korduvalt. ÜKT toimikute kokkuvõtetest nähtub, et ÜKT tunnid sooritas Roman Volkov täies mahus ja tähtajaks, käitumiskontrolli toimikute kokkuvõtetest nähtub, et Roman Volkov pani katseajal toime uue kuriteo. Juhul, kui kohus otsustab kohaldada Roman Volkovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata selle pikkuseks 12 kuud alates vanglast vabastamisest. Roman Volkovile määrata KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused. Roman Volkov avaldas kohtuistungil, et ta pani kuriteo toime ja kandis selle eest karistust 5 aastat. Ta on saanud paljudest asjadest aru ja tulevikus ta enam selliseid tegusid toime ei pane. Mis puudutab tema isa, siis hiljuti ta vabanes ja on elektroonilise valve all ja elab samas korteris. Tal on oma perega head suhted. Ta ei kavatse oma vanematega koos elada, kuna on juba 30 aastane. Tal on pruut, kes elab xxxx ja vabanedes kavatseb ta tema juurde sõita. Ta tahab luua pere, tahab lapsi. Parema meelega ta karistusjärgse käitumiskontrolli alla ei jääks. Tal on alaline elukoht Eestis, aga ta ei taha elada koos vanematega. Tal on xxxx ühetoaline korter, aga ta ei taha ka seal elada, sest sõidab xxxx. Emal oleks hea meel, kui ta elaks

nendega koos, aga ta ei taha järelevalvet, sest isal juba on selles korteris järelevalve. Enne kinnipidamist elas ta koos vanematega. Rahvastikuregistrijärgne elukoht on tal xxxx. Ta töötab praegu xxxx ja vabanedes võetakse teda sinna tööle. Xxxx asub xxxx. Ta on avavanglas ja käib iga päev seal tööl. Aadressil xxxx elasid nad kunagi varem, kuid vanemad müüsid selle korteri maha. Praegune korter kuulub tema emale. Tal on töökoht, kuid ta kavatseb vabanedes sõita xxxx. Tal on seal pruut ja sõber, kes tegeleb fassaaditöödega ja kutsub teda tööle. Tal on Venemaa kodakondsus. Abiprokurör Ain Tali leidis kohtuistungil, et Roman Volkovi suhtes formaalsed eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks on olemas tulenevalt KarS § 871. Kui vaadata tema varasemat elukäiku, siis nähtub, et tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust, ülejäänud karistused on kustunud. Kui lugeda vangla iseloomustust, siis sellest nähtub, et Roman Volkov on osalenud igasugustes programmides, ta on 15.03.2016 paigutatud avavanglasse, on käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel. Need väljasõidud on hinnatud eesmärgipärasteks, mingeid rikkumisi pole olnud. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Mis puutub tema elukohta, siis ta ise väidab, et tal on võimalus asuda elama ema juurde. Nagu nähtub kohtule esitatud materjalidest, siis ema on keeldunud teda sinna võtmast. Korter kuulub emale ja seetõttu on tal keeldumiseks õigus. Nagu nähtub Roman Volkovi jutust, elab seal ka tema isa, kes on vabastatud vanglast elektroonilise valvega. Roman Volkovi enda soov on minna xxxx elama, kus ta kavatseb luua perekonna. Tal hakkab 5 aastane vangistus varsti lõppema. Ta ise kinnitas, et on endale vastavad järeldused sellest karistusest teinud. Materjalide pinnalt võib teha järelduse, et praegu Roman Volkovil puudub elukoht Eestis. Materjalidest nähtub, et ka vangla pole kirjutanud käitumiskontrolli nõuete hulka elukohta, kus ta peab elama. Riigikohtu määruses 30.05.2016 on kirjas, et kui isikule kohaldatakse karistusjärgne käitumiskontroll, siis peaks olema kindlasti määratud ka elukoht, mis on üks oluline tingimus. Kuna Roman Volkovil elukohta ei ole, siis ei saa tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Roman Volkovi näol ei ole tegemist sellise isikuga, kelle suhtes oleks vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli ja seetõttu palub prokurör jätta vangla taotlus rahuldamata. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et taotlus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks süüdimõistetu Roman Volkovi suhtes tuleb jätta rahuldamata. Kinnipeetaval on väidetavalt head suhted oma pereliikmetega, kuid ta ei kavatse asuda vabanemisjärgselt vanemate juurde elama. Roman Volkovi sõnul oleks tema emal hea meel, kui ta elaks koos vanematega, kuid kriminaalhooldusametnikuga ei soovinud isiku ema kohtuda ning teatas, et ei ole nõus kinnipeetavale elamispinda võimaldama. Kuivõrd isiku ema ei ole kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et võimaldab kinnipeetavale vabanemisjärgselt elukoha, siis tuleb asuda seisukohale, et isikul puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 p-s 7 märkinud, et „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“ Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.