Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata Sergei Agarkovile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Määrus Sergei Agarkovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist.

Sergei

Agarkov

karistuse

kandmiselt

peale

käesoleva

Sisse nõuda Sergei Agarkovilt riigituludesse kaitsetasu 152 (ükssada viiskümmend kaks) eurot 16 senti vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank IBAN- EE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 12.03.2013. a otsusega tunnistati Sergei Agarkov süüdi KarS § 141 lg 2 p 6 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust; KarS § 120 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 alusel mõisteti Sergei Agarkovile liitkaristuseks 9 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Sergei Agarkovile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 28.04.2014 Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.01.2012 ja lõppeb 04.01.2018. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 26.04.2017. 25.04.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Sergei Agarkovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Sergei Agarkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Sergei Agarkovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Prokurör kordas

2 (5)

arvamuses Tartu Vangla iseloomustuses toodud Sergei Agarkovi iseloomustavaid asjaolusid ning lisas, et tuginevalt isiku poolt toime pandud kuritegude raskusastmele, varasemale elukäigule, kuritegude toimepanemise tõenäosusele, ohtlikkuse tasemele (ohtlik), kandmata karistuse pikkusele, kehtivatele distsiplinaarkaristustele, leidis prokurör, et Sergei Agarkovi puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja Sergei Agarkovi puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Süüdimõistetu katkestas osalemise seksuaalkurjategijatele suunatud programmis „Uus Suund“. Asjaolu, et kinnipeetav ei ole tegelikult motiveeritud oma eluviisi muutma, kinnitab ka distsiplinaarkaristuste olemasolu. Sergei Agarkovil on praegu viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Toimepandud rikkumised on erinevad. Kinnipeetav, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks enesele teadvustama, kui oluline on korrektne käitumine ka karistuse kandmise ajal. Süüdimõistetu ei ole seda suutnud, mistõttu ei vasta sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega, seega ei ole prokuröri arvates isiku vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Sergei Agarkov ei saanud kohtuistungil rääkida oma haiguse tõttu ja vastas kohtu küsimustele peanoogutamise ja raputamisega. Sergei Agarkov kinnitas, et tal on vabanemise korral kindel elukoht Pärnus ema ja kasuisa juures. Väidetavalt on olemas ka töökoht. Kohus küsitles kinnipeetavat ka toimepandud kuritegude kohta. Sergei Agarkov erinevalt vangla materjalides kirjeldatust tunnistas kuritegude toimepanemist ning ka seda, et kahetseb tehtut. Kohustustega, mis kaasnevad tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, oli kinnipeetav nõus. Kaitsja leidis, et oluline on hinnata tulevikuperspektiive, mis inimesega on tegu ja milline võiks tema käitumine olla tulevikus. Kaitsja pidas positiivseks sotsiaalse tugivõrgustiku, elukoha ja töökoha olemasolu. Kaitsja leidis, et esineb ka negatiivseid momente- näiteks varasemad karistused. Samas selgitas kaitsja, et need on olemas ka siis, kui Sergei Agarkov tähtaegselt vabaneb 2018. aastal, kuid siis ei järgneks mingit kontrolli tema elu üle, kuid tingimisi vabanedes võiks käitumiskontroll olla kaitsealusele abiks ja toeks. Kaitsja pooldas Agarkovi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Agarkov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergei Agarkovil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Sergei Agarkovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Agarkov on varem kriminaalkorras karistamata. Seega käesolev karistus, milleks on reaalne vangistus, on esimene. Sergei Agarkov kannab karistust vägistamiste, ähvardamise ja varguse toimepanemise eest. Käesolevaks ajaks on Sergei Agarkov talle karistuseks mõistetud 6 aasta pikkusest vangistusest ära kandnud enamuse, kandmata on veel veidi üle poole aasta vangistust. Kohtuistungil kinnitas Sergei Agarkov, et tunnistab kuritegude toimepanemist ning kahetseb tehtut. Karistuse kandmise ajal lõpetas Sergei Agarkov 8. ja 9. klassi ning omandas sellega põhihariduse. Sergei Agarkov alustas ka seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi „Uus Suund“ läbimist,

3 (5)

kuid katkestas programmis osalemise, kuna ei soovinud ega suutnud oma kuritegusid analüüsida. Alates 02.09.2016 õpib Sergei Agarkov puidupingitöölise erialal ning on osalenud tööhõives. Negatiivseks peab kohus distsiplinaarkaristuste olemasolu, kuid kuna viimane karistus on kinnipeetavale määratud 03.11.2016, s.o ligi 7 kuud tagasi, võib järeldada, et isik on oma käitumist parandanud. Varasemalt on distsiplinaarkaristuste olemasolu olnud takistuseks isiku vabastamisel ennetähtaegselt. Positiivne käitumine karistuse kandmise ajal on oluline ning kohus hindab seda, et Sergei Agarkov on suutnud oma käitumist korrigeerida. Vabanemise korral soovib Sergei Agarkov elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil elavad Sergei Agarkovi ema ja kasuisa. Kohtuistungil selgus, et vend oma perega samas korteris enam ei ela, mistõttu on lahenenud ka varasem ülerahvastatuse probleem. Suhted perega on toetavad. Väidetavalt on kinnipeetaval võimalus saada tööle, kuid kohtule sellekohast garantiikirja ei ole edastatud. Töökoha leidmine on vajalik, kuna kinnipeetaval on suurel hulgal tasumata rahalisi nõudeid. Eeltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates ning arvestades ärakandmata karistuse pikkust, leiab kohus, et Sergei Agarkovi vabastamine karistuse kandmiselt on võimalik. Oluline on seejuures ka asjaolu, et tegemist on Sergei Agarkovi esimese vangistusega, mistõttu võiks praeguseks reaalselt ärakantud vangistus olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Samuti on kohus arvamusel, et olukorras, kus enamik karistusest on kantud, võiks Sergei Agarkovi järelejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas, mida pikka aega vangistuses viibinud isik vajab ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli Sergei Agarkovi edasise käitumise üle. Kohtu arvates on lisakohustuste määramisega võimalik maandada Sergei Agarkovist tuleneda võivaid kuriteoriske. Vabanemisel pärast karistuse ärakandmist ilma igasuguste kohustuste ja kontrollita, oleks Sergei Agarkovi toimetulek ja kohanemine raskem. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Sergei Agarkovile määrata katseaeg kuni 04.01.2018. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Sergei Agarkov ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Sergei Agarkovile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske ning tagada võlgnevuste tasumine, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel Sergei Agarkovile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kuna Sergei Agarkov ei ole karistuse kandmise ajal sotsiaalprogramme läbinud, tuleb talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustus läbida sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel. Seeläbi on võimalik täiendavalt vähendada Sergei Agarkovist tulenevaid kuriteoriske ning tagada parem toimetulek vabaduses. Menetluskulud Sergei Agarkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 25.05.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas 25.05.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 152,16 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 152,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sergei Agarkovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

4 (5)

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.