1-17-5035
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-17-5035 (17231500471)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
Aleksei Domrin süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Leelet Kivioja
Süüdistatav
Aleksei Domrin – isikukood 38801193728, elukoht xxxx (viibib Vanglas), kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene keel, ei tööta, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt, käesolevas kriminaalasjas tõkendit ei kohaldatud
Süüdi tunnistada Aleksei Domrin KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 kuu. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 26.04.2017.a otsusega nr 1-17-3273 mõistetud raskema karistusega 1 aasta 10 kuud vangistust, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 17.02.2017.a. Välja mõista Aleksei Domrinilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Aleksei Domrin, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 24.05.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksei Domrini karistamist KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 kuu. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.04.2017 otsusega nr 1-17-3273, millega karistati Aleksei Domrinit KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi 1 (ühe) aasta, 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevase vangistusega ning määrata lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis KarS § 64 lg 1 alusel absorptsiooniprintsiibi järgi 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusasja alguseks arvata kriminaalasjas nr 1-173273 Aleksei Domrini kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 17.02.2017.
Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi - CD plaat, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 72 eurot riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on Aleksei Domrini tegu toime pandud enne Harju Maakohtu 26.04.2017.a poolt Aleksei Domrini suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 26.04.2017.a kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskuluna sundraha II astme kuriteo eest 705 eurot. Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-24-11 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tule sundraha teist korda isikult välja mõista. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Aleksei Domrini menetluskulu, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha II astme kuriteo eest 705 eurot ei kuulu süüdistatavalt väljamõistmisele, kuivõrd karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada,
võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.