Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 11. maist 2017. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse V.R selles, et tema sisenes ajavahemikus 11. –12. veebruar 2017 temale usaldatud võtmega ahju kütmise eesmärgil V. T. kuuluvasse korterisse (aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ning võttis seal viibides võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V. T. kuulunud sularaha summas 450 eurot ning omastas selle ebaseaduslikult. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani V.R toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava V.R , tema kaitsja Marko Paabumetsa ning prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on V.R-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg-s 1 ettenähtud kuriteo (vargus) toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui V.R ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse V.R-ilt välja 450 eurot V. T. kasuks. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb V.R KarS § 199 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Kuna süüdistatav võttis kannatanu korterist ära sularaha 450 eurot, rikkus ta V. T. omandit ja tekitas kannatanule 450 eurose kahju. Varvara Taits esitas tsiviilhagi selle kahju hüvitamiseks. Seega tuleb V.R-ilt mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja V. T. kasuks 450 euro suurune kahjuhüvitis. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 134,64 eurot (kokku 839,64 eurot). Kokkuleppe kohaselt ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus menetluskuludest 50%, s.o 419,82 eurot, riigi kanda. Seda seetõttu, et süüdistatava 2 (3)

majanduslik olukord on kehv: ta teenib regulaarselt 100 eurot kuus (sotsiaaltoetus), saab mõningast lisa juhutöödest ja peab hü vitama ka V. T. tekitatud kahju. Ülejäänud summa, s.o 419,82 eurot, mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tuginedes kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 3 kohustab kohus tasuma menetluskulud (summas 419,82 eurot) ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.