lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-4292/156

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-4292/156
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
772
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-4292/25Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.06.20131-13-4292/29Tartu Ringkonnakohus08.08.20131-13-4292/42Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.01.20141-13-4292/58Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.09.20141-13-4292/61Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.10.20141-13-4292/108Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-4292

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 10. aprilli 2017 määrus H.B vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse süüdimõistetu H.B (H.B; isikukood XXX) kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus liik

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 10. aprilli 2017 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu H.B kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega karistati H.B KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel 5 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus 22.01.2013 ja lõpp 22.01.2018.
2.Viru Maakohtu 10.04.2017 määrusega jäeti H.B vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
2.1.
1-13-4292/117
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
26.01.2016
1-13-4292/132Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.06.2016
1-13-4292/138Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.08.2016
1-13-4292/149Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.04.2017
1-13-4292/172Viru Maakohus Rakvere kohtumaja13.12.2017
H.B käitumine vanglas ei ole olnud seadusekuulekas, kuna tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab süüdimõistetu õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu puudus maakohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses võiks olla seadusekuulekas. Maakohus märkis, et viimase rohkem kui poole aasta jooksul on kinnipeetava käitumises küll märgata paranemist, kuid seda aega ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2l korral, seega ei ole kuritegude toimepanemine juhuslik ning maakohtul oli alust arvata, et H.B puhul ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, kuriteod on toime pandud grupis ja majandusliku kasu saamise eesmärgil.
2.2.Maakohus tõi positiivsete asjaoludena välja, et isikul on olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning see vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Süüdimõistetul on lähedaste toetus, kuid pereliikmete hulgas, suguvõsas ja suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Samuti on H.B-le garanteeritud töökoht pere-ettevõttes XXX OÜ, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist, mis peaks vähendama uute kuritegude toimepanemist. Maakohus toob välja kõik H.B puhul läbitud sotsiaalprogrammid.
2.3.H.B on probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskiks. Süüdimõistetu ise probleemi ei tunnista. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on keskmisest kõrgem. H.B oma tegude tagajärgedele ei mõtle, käitub sageli impulsiivselt, arvestab üksnes enda hetkevajadusega ning võib käituda agressiivselt. Senine käitumine on olnud manipuleeriv ja inimesi oma huvides ärakasutav. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo. H.B puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 10.04.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada H.B tingimisi enne tähtaega ning vajadusel kohaldada elektroonilist valvet. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et H.B viibib vangistuses esimest korda, mistõttu on üle nelja aasta vangistuses viibimine väga pikk aega. Maakohus ei ole arvestanud ka, et H.B pani kuriteo toime alaealisena. Kriminaalhooldus süüdimõistetu suhtes oleks vangistusest efektiivsem. Korratakse üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Vangistusest vabastamise efektiivsus oleks suurem ning käitumiskontrolliga saaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetav on seejuures motiveeritud varasemat käitumist muutma ja edaspidi õiguskuulekalt elama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus jääb muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
5.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on arvestanud kõiki määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid. Ka teised määruskaebuses väljatoodud asjaolud ei anna võrreldes maakohtuga alust asuda teistsugusele seisukohale. Süüdimõistetu kannab esimest korda nii pikka vangistust seetõttu, et H.B pani uue süüteo toime katseajal, mistõttu tuli moodustada liitkaristus. H.B mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 järgi, s.o röövimises, mis on esimese astme kuritegu, mistõttu on pikaaegne vangistus põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu, et kriminaalhooldusega oleks võimalik vähendada H.B uue kuriteo toimepanemise riske. H.B suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust, mis on ebaõnnestunud, kuna süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et praeguseks ajaks oleks asjaolud sedavõrd muutunud, et nüüd oleks H.B valmis käitumiskontrollile alluma.

Kaitsja väide, et süüdimõistetu oli teo toimepanemise ajal alaealine, on pädev, kuid KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo toimepanemise puhul ei ole kohus kohustatud vabastama süüdimõistetut, kui ta on kuriteo toime pannud alaealisena, vaid annab lühema tähtaja ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.

Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja määruskaebusega ei ole ümber lükatud maakohtu põhjendused, jääb määruskaebus edutuks.

6.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 10. aprilli 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

/allkiri/ Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.