Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

2.1 B.L on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on varavastane, varem on B.L sooritanud seksuaal- ja vägivaldseid kuritegusid. Kuritegude põhjuseks on toimetulematus pingeolukordades. 2.2 Positiivsena võib välja tuua, et B.L omandas vangistuses riigikeele A1-taseme ja osaleb riigikeele A2-taseme kursusel, samuti vestles psühholoogiga inimeste käitumise mõjust tema käitumisele ja alkoholi tarvitamise mõju teadvustamisest ning osales vangla majandustöödel koristajana. Tal on olemas kindel alaline elukoht ja puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek. Kinnipeetava elukaaslane on nõus teda võimaluste piires materiaalselt toetama, kuid tema sissetulekuks on miinimumtöötasu. Olenemata varasematelt töökohtade ja sissetulekute olemasolust pani B.L toime kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samuti on tal tasumata nõudeid ligikaudu 7800 eurot, mis võivad majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutada. 2.3 Kinnipeetav on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes. Alkoholisõltuvust tal diagnoositud ei ole, samuti ei tunnista ta ise alkoholi tarvitamisega seotud probleeme. Vangla iseloomustuse kohaselt on B.L kõrge enesehinnanguga ja ennast kehtestav, samuti püüab ta end igas olukorras õigustada ja süüdistab teisi. Isiku suhtumine ametnikesse on negatiivne, kuna ta leiab, et ametnikud on haiged inimesed, kes ei taha oma tööd teha. Ta keeldus osalemast sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine,“ kuna arvab, et kui osaleb, siis nõustub süüdistusega, mida ta aga ei tee. 2.4 Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 21%, uue vägivaldse kuriteo puhul 29% ning uue seksuaalkuriteo puhul 41-61%, seega on viimase näol tegemist väga kõrge riskiga. B.L-i ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik, kuna ta on ka varem kriminaalhooldusel olles rikkunud talle pandud kontrollnõudeid. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 3.-4. Kohtumääruse peale esitasid määruskaebused B.L ise ja tema kaitsja M. Reinsalu, kes taotlevad lahendi tühistamist ja paluvad kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.

B.L-i määruskaebuse argumendid on järgmised.

3.1 B.L märgib, et vangla tekitas kahju tema inimõigustele, kui saatis materjalid tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks kohtule 13.03.2017. Tegelikult oleks vangla pidanud need edastama 19.03.2017. 3.2 B.L leiab, et prokuratuuri ja vangla poolt kohtusse esitatud dokumentides oli palju ebausutavat informatsiooni. Kohus võttis oma otsustuse tegemisel seega aluseks ebatõese info ja tegi valejärelduse. Maakohus ei uurinud küllaldaselt tema argumente ja taotlusi. 3.3 B.L märgib, et prokuratuuri ja vangla väited, mille kohaselt ta pani toime seksuaalse iseloomuga kuritegusid ja narkokuritegusid, on paljasõnalised ning solvavad tema isiksust. Ta on ühiskonnakuulekas, kuna ei ole vanglas aasta vältel mitte ühtegi rikkumist toime pannud. Vangla on rikkunud tema õigusi, mille kohta ta on esitanud kaebused halduskohtusse. 3.4 Samuti panid politsei ja prokuratuur toime terve rea kuritegelikke ja õigusvastaseid tegevusi, kui uurisid kriminaalasja nr 1-15-621 ning selle tulemusena võeti temalt teenimatult vabadus kuritegude eest, mida ta toime ei pannud. B.L lisab, et tema õigusi on rikkunud ka kohtutäitur, kelle süü tõttu ta pidi 2012. aastal elama puu otsas ja toituma rohust. Selles osas on ta esitanud

kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ta on esitanud kaebusi ka halduskohtusse, kuna Viru Vangla ei saa tagada talle tööd ega tervise kaitset. 3.5 B.L märgib, et vangla ja prokuratuur takistavad tal elada pereelu. Tal on olemas töö- ja elukoht ning ta on käitunud vanglas eeskujulikult. Need asjaolud kogumis on aluseks tema vabastamiseks elektroonilise valve alla.

M. Reinsalu esitab järgmised argumendid.

4.1 Kaitsjal leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskendus kohus liigselt B.L-i varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta temalt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on eesmärgi täitnud. 4.2 Kaitsjana märgib, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise näol on tegemist sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamise küsimusega ning maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Selle võimaliku riski maandamiseks ongi vaja B.L vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks tal sotsialiseeruda ning oma käitumine seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga kooskõlla viia. Uue kuriteo riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

pannud korduvalt. Kuritegeliku käitumise korduvusest tuleneb aga järeldus, et see võib jätkuda ka kinnipeetava vanglast vabanemisel. Elu- ja töökoha olemasolu, võimalus saada abi elukaaslaselt ning allutamine käitumiskontrollile (sh elektroonilisele valvele) süüdimõistetu seaduskuulekust ei taga. Viimast asjaolu silmas pidades ei saa märkimata jätta sedagi, et kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest selguvalt oli B.L 2013. aastal määratud kriminaalhooldusele, kuid ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja sooritas katseajal uue kuriteo. 7.1 B.L-i määruskaebuse osas märgib ringkonnakohus veel niipalju, et kinnipeetav seab kahtluse alla vangla poolt tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materjalide kohtule saatmise ajahetke. Ta leiab, et vangistusasutus oleks pidanud materjalid edastama 19.03.2017, kuid tegi seda 13.03.2017, millega tekitas kahju tema inimõigustele. Kolleegium hindab B.L-i etteheite põhjendamatuks. Kuivõrd KarS § 76 lg 1 p 1 alusel tekkis kinnipeetaval võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühe kolmandiku karistusaja ärakandmise järel, siis toimis vangla õigesti, kui saatis vastavad materjalid maakohtule enne nimetatud aega. 7.2 Kaitsja M. Reinsalu määruskaebuse argumentidest tulenevalt lisab ringkonnakohus veel vaid järgmist. KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides on kohtud õigustatud tõdema, et süüdimõistetu, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et tema isikust või tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Käesoleval juhul on maakohus taolise järelduse aga just teinud ning seda määruses selgelt ja jälgitavalt ka põhjendanud, näidates ära sellegi, miks B.L positiivselt iseloomustav teave tema vanglakaristuse lõpetamist ei võimalda.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.