Eesti Vabariigi nimel resolutiivosa 1-17-2151 27.aprillil 2017.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, ringkonnaprokuröri Deniss Medvedev ning kaitsja adv. Kristiina Urb-Semjonov osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 19.04.2017 lühimenetluses kuriteoasja Jevgeni Lipsik, ik 37702184718, Eesti kodakondsusega, emakeeleks vene keel, põhiharidus, elukoht Xxxx, ei töötanud, 6 kehtivat väärteokaristust, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, varasem karistatus: Pärnu Maakohtu 26.04.2011 otsusega KarS § 424 alusel vangistusega 27 päeva KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi katseajaga 18 kuud (kustunud 27.10.2015), oli kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud alates 26.01.2017 - süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi. Süüdistus Jevgeni Lipsikut süüdistatakse selles, et 22.11.2013 pani ta toime kelmuse ja nimelt võttis rendifirmalt Xxxx rendile sõiduki, kavatsemata tagastada see sõiduk rendiperioodi lõppedes nimetatud rendifirmale, mille tulemusena sai ta varalist kasu ja põhjustas rendifirmale varalist kahju renditud sõiduki väärtuse ulatuses. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 22.11.2013 kella 19:00 paiku Tallinnas Telliskivi tn 51b asuval platsil võttis Jevgeni Lipsik rendifirmalt Xxxx rendile AS-le Xxxx kuuluva ja liisingulepingu alusel Xxxx vastutavas kasutuses oleva sõiduki Renault Trafic reg.nr-ga xxxx, VIN-kood XXXX, kere tüüp: mahtuniversaal, kuldset värvi, väljalaskeaasta 2004, väärtusega 7500 eurot, mille kohta vormistas Xxxx juhatuse liige Xxxx kirjaliku rendilepingu, mille allkirjastas Jevgeni Lipsik, kes on ka maksnud Xxxxule rendilepingu alusel tagatisraha 200 eurot ja kolme päeva eest renditasu 108 eurot, s.o kokku 308 (kolmsada kaheksa) eurot. Rendilepingu rentniku andmete lahtrisse kirjutas aga Xxxx J. Lipsiku palvel firma Xxxx (kustutatud äriregistrist 26.09.2012) nime ja registrikoodi ning selle firma esindajaks märkis J. Lipsikuga koos olnud Xxxx nime, kuivõrd viimasel oli kaasas kehtiv juhiluba. Rendileping oli sõlmitud rendiperioodiks alates 22.11.2013 kella 19:00 kuni 25.11.2013 kella 12:00. Vahetult pärast rendilepingu vormistamist andis rendifirma esindaja kõnealuse sõiduki üle J. Lipsikule, kes koheselt lahkus koos Xxxxega kõnealuse sõidukiga Telliskivi tn 51b asuvalt platsilt. Alates 24.11.2013 pikendas J. Lipsik rendilepingut korduvalt telefoni teel (pidades telefonikõnesid ja vahetades smssõnumeid Eestis viibinud Xxxx juhatuse liikme Xxxxuga) ning lõpuks oli kokku lepitud, et sõiduk tuleb eelnimetatud platsile tagastada 20.12.2013 kell 12:00. Võttes sõidukit Renault Trafic rendile ja saades seda sõidukit enda valdusse, lõi J. Lipsik Xxxx esindajale tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu kavatseks tema (J. Lipsik) täita lepingutingimusi, sealhulgas tagastada sõiduk rendiperioodi lõppedes Xxxx-le ja rendiperioodi pikendamise korral tasuda renditasu täiendavate rendipäevade eest. Tegelikult ei kavatsenud J. Lipsik sõidukit rendifirmale Xxxx tagastada ning hüvitada rendifirmale sõiduki valduse kaotust. Loonud rendifirmal eelkirjeldatud ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest sai J. Lipsik rendifirmalt enda valdusse nimetatud sõiduki, mille jättis rendiperioodi lõppedes rendifirmale tagastamata. Seeläbi sai J. Lipsik varalist kasu ja ühtlasi põhjustas Xxxx-le varalist kahju sõiduki väärtuse ulatuses, s.o summas 7500 (seitse tuhat viissada) eurot.
Pikendades renditähtaega ei kavatsenud J. Lipsik täiendavate rendipäevade eest tasuda, mille tulemusena sai ta varalist kasu ja ühtlasi tekitas Xxxx-le varalist kahju tasumata renditasu ulatuses, s.o summas 624 (kuussada kakskümmend neli) eurot. Seega pani Jevgeni Lipsik oma tahtliku tegevusega toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel (enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 209 lg 1 redaktsioon; alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 209 lg 1 sõnastuse kohaselt teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil). Juhindudes KrMS §-dest 126, 175, 179, 180, 238 lg 2, 309 lg 2, 315 lg 4, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jevgeni Lipsik KarS § 209 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lühimenetluses vähendatud karistuseks mõista 10 kuud. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele osaliselt: karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud 1 (üks) päev vangistust ning ülejäänud karistust 6 (kuus) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 27.04.2017.a. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata eelvangistuses alates 26.01.2017 viibitud aeg koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka ning lugeda koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks. Tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada Jevgeni Lipsik vahi alt kohtusaalis. KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Jevgeni Lipsikult Xxxx (konto XXXX) kasuks tekitatud varalise kahju katteks 1285,43 eurot. KrMS § 175 lg 1 p-de 3,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Jevgeni Lipsikult riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 705 eurot, ekspertiisitasu 282 eurot. Kaitsjatasu jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 27.04.2017. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 31.05.2017.a. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.