Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2017, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-2779 (17284000066)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
M.R. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Triin Tumala
Süüdistatav
M.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx x-x xxxxxx-xxxx xxxx xxxxxxxx ; tegevusala: x.xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx ; karistatus: ei oma kriminaalkaristatust)
Kaitsja
vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Välja mõista M.R.lt, temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud R.R 20 (kakskümmend) eurot E.R (isikukood xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xx arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxx, makse saaja X.X ) kasuks võttes arvesse asjaolu, et solidaarvõlgnik V.p suhtes on kriminaalasi eraldatud iseseisvaks menetluseks nr 16284000401. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1, 3 ja § 188 alusel välja mõista M.R.lt, temal vahendite puudumisel tema vanemalt R.R kriminaalmenetluse kuludena sundraha 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 472 (nelisada seitsekümmend kaks) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2017.a. maikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Vandeadvokaat Nikolai Kõiv kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 24 eurot (s.h käibemaks) rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on M.R. toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) grupis V.P uga 01.10.2016 kella 20.00 paiku tungis Viljandimaal Karsksi-Nuia linnas Karski Valla Kultuurikeskuse juurde pargitud X.X kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Golf III, registreerimismärgiga XXX XXX , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära autoaku väärtusega 50 eurot, tekitades oma tahtliku tegevusega X.X varalist kahju summas 50 eurot; 2) olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas koos V.P uga ööl vastu 03.10.2016 keldriakna eemaldamise teel tungis sisse Viljandimaal Karsksi-Nuia linnas xxxxxxx xx x X.X le kuuluvasse kledriboksi, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära neli 0.5 liitrilist pudelit koduveini koguväärtusega 20 eurot, tekitades oma tahtliku tegevusega X.X le varalist kahju summas 20 eurot; olles isik, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas grupis V.P uga ööl vastu 03.10.2016 akna eemaldamise teel tungis sisse Viljandimaal Karsksi-Nuia linnas X.X kuuluvasse kõrvalhoonesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Makita kohvri koos tööriistadega väärtusega 250 eurot, autoaku Banner väärtusega 20 eurot, punase sangaga autoaku väärtusega 20 eurot, saeviili väärtusega 5 eurot, võtmete komplekti Vorel väärtusega 15 eurot, kaks komplekti kapinuppe väärtusega 4 eurot ning Audi generaatori väärtusega 100 eurot, tekitades oma tahtliku tegevusega X.X varalist kahju summas 414 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui M.R. ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu X.X on esitanud tsiviilhagi summas 50 eurot, mis kuulub M.R.lt väljamõistmisele solidaarnõudena V.P kannatanu X.X kasuks, võttes arvesse asjaolu, et solidaarvõlgnik V.P suhtes on kriminaalasi eraldatud iseseisvaks menetluseks nr 16284000401. Kannatanu X.X le on esitanud kokku tsiviilhagi summas 43,50 eurot, millest kuulub 20 eurot M.R.lt väljamõistmisele solidaarnõudena V.P(ülejäänud kahju kuulub väljamõistmisele V.P kriminaalasja 16284000401 raames) kannatanu X.X kasuks, võttes arvesse asjaolu, et solidaarvõlgnik V.P suhtes on kriminaalasi eraldatud iseseisvaks menetluseks nr 16284000401 Alaealisel vahendite puudumisel mõista tsiviilhagid välja tsiviilkostjaks tunnistatud X.X tulenevalt VÕS § 1053. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava M.R. kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 96 eurot.
Süüdistatava M.R. kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas koos käibemaksuga 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 188 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist alaealisega, kellel puudub iseseisev sissetulek tuleb M.R.l vähendada sundraha poole võrra. Juhul, kui alaealisel süüdistataval puuduvad vahendid menetluskulude hüvitamiseks, on kohustatud menetluskulud hüvitama alaealise vanem. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 472,50 eurot: s.h sundraha 352,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.