1-16-5983/26 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

pööras valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, tehes seda grupis ning suures ulatuses. K. Rägastik äriühingu Hansafarmer OÜ (enne 25. juunit 2013 kandis nime Foodrade Logistics OÜ, asukoht Tallinna mnt 86, Peetrimõisa küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa) juhatuse liikmena koos A.A. ga leppisid kokku, et jätavad tasumata 28. mail 2013 Foodtrade Logistics OÜ ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali vahel sõiduki BMW 750 LI registreerimismärgiga XXX liisingulepingust (sõlmitud ja allkirjastatud digitaalselt) nr 20130383/00 tulenevad liisingumaksed ning jätavad liisingulepingu ülesütlemisel tagastamata liisingulepingu alusel nende valduses oleva sõiduauto väärtusega 36 000 eurot. - kokkuleppel A.A. ga sõlmis 26. septembril 2013 Hansafarmer OÜ (esindaja K. Rägastik) nimel SIA-ga UniCredit Leasing Eesti filiaal liisingulepingu nr 20130835/00 veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 registreerimismärgiga XXX liisimiseks kavatsuseta liisingulepingujärgseid kohustusi täita ja lepingu ülesütlemisel veokit tagastada. Veoki väärtuseks oli 46 800 eurot. OÜ-ga Hansafarmer seotuse varjamiseks organiseerisid K. Rägastik ja A.A. OÜ-le Hansafarmer variisikust juhatajad M.M. (alates 25. juunist 2013) ja R.P. i (alates 13. novembrist 2013), kellele jätsid OÜ Hansafarmer varad, sh liisingulepingu alusel nende valduses olevad sõidukid üle andmata. Kuivõrd Hansafarmer eelnimetatud liisingulepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles SIA UNICredit Leasing Eesti filiaal 25. novembril 2013. a lepingud üles ja nõudis sõidukite tagastamist. K. Rägastik ja A.A. jätsid sõidukid liisinguandjale tagastamata, keeldudes avaldamast sõidukite asukohta ning pöörasid sõiduauto BMW 750 LI ja registreerimismärgiga XXX ja veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 registreerimismärgiga XXX enda kasuks. Võõra vallasasja enda kasuks pööramisega tekitasid A.A. ja K. Rägastik SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile varalist kahju 67 051 euro suuruses summas.

graafikujärgsete liisingumaksete tasumise kannatanule. Kohus leidis, et liisingulepingu nr 20130835/00 veoki Mercedes-Benz Actros liisimiseks sõlmis K. Rägastik kavatsuseta liisingulepingujärgseid kohustusi täita, kuivõrd lepingujärgsetest maksetest tasus Hansafarmer OÜ kannatanule vaid ühe makse – 27. septembril 2013, summas 9710 eurot. Kõik edaspidised liisingumaksed jäeti tasumata. 3.2 Kohus leidis, et süüdistatava K. Rägastiku ütlused on ebausaldusväärsed, ega haaku muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kuna süüdistatava ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, siis saab neid arvestada üksnes osas, milles need riimuvad teiste tõenditega. 3.3 Võttes arvesse, et süüdistatav oli liisingumaksete tasumise perioodil Hansafarmer OÜ juhatuse liikmeks, ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav ei teadnud midagi ettevõtte tegevusest, selle juhtimises ei osalenud ning et temaga ei ole SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali esindajad liisingulepingute täitmisega seonduvalt ühendust võtnud. Süüdistatav oli sel ajal Äriregistris ettevõtte kontaktisikuks ning seal oli tema e-postiaadress ja telefoninumber. Lisaks arvestas kohus, et K. Rägastik on Hansafarmer OÜ esindajana sõlminud veel ühe liisingulepingu, milline asjaolu nähtub müügilepingust ja liisingulepingust nr 20130835/00. Eelmärgitu tähendab, et kõik, kes soovisid äriühinguga ühendust võtta, said kasutada kontakte, mis olid äriühingu kohta Äriregistris. Seega pidi süüdistatav olema teadlik liisingulepingutega seonduvatest asjaoludest. 3.4 Süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ka selles osas, et tema ei ole allkirjastanud SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga veoauto Mercedes-Benz Actrose liisingulepingut. Nii müügilepingust nr 20130835, kui ka sellele lisatud maksegraafikust nähtub, et kõik nimetatud veoautot puudutavad dokumendid on allkirjastatud liisinguvõtja Hansafarmer OÜ esindajana K. Rägastik. Seega on süüdistatava ütlused kirjalike tõenditega vastuolus. Kohus ei pidanud usaldusväärseks K. Rägastiku ütlusi, et tema ei ole ID-kaarti kasutanud ning ei saanud olla liisingulepingu tegelikuks allkirjastajaks. Süüdistatav on väitnud, et jälgis hoolikalt, et kõik dokumendid ja asjaajamine maksuametiga oleks korras. See väljendus süüdistatava ütluste kohaselt selles, et ta andis oma ID-kaardi koos koodidega A.A. kätte kasutamiseks. Samas aga väitis süüdistatav, et tundis loomulikult huvi selle vastu, mida kaardiga allkirjastatakse. Eelmärgitud ütlused luges kohus vastuoluliseks, kuivõrd K. Rägastik on väljendanud täielikku huvipuudumist Hansafarmer OÜ tegevuse kohta, teisalt aga jälle suurt kontrolli, et asjaajamine oleks maksuametiga nõuetekohane ning selle üle, milliseid dokumente tema ID-kaardiga allkirjastatakse. 3.5 Kohus leidis, et eluliselt usutav ei ole ka olukord, et K. Rägastik isikuna, kellel puudus püsiv sissetulek ja kellel tekkisid probleemid A.A. lt 32 000 euro suuruse võla tagasisaamisega, annab A.A. le kasutada oma ID-kaardi koos paroolidega, sest võlglasele ja äridega probleeme omavale inimesele oma ID-kaarti andes peab vähemalt möönma, et sellega võidakse teha midagi seadusevastast. 3.6 Süüdistatava väide, mille kohaselt ei olnud tema liisingulepingu allkirjastajaks, on vastuolus ka kannatanu ja Hansafarmer OÜ poolt 24. -27. septembril 2013 edastatud e-kirjast nähtuvate asjaoludega. Lisaks on ütlused vastuolus ka tunnistaja K.P. e ütlustega, milles tunnistaja kinnitab, et K. Rägastik allkirjastas lepingu SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga veoauto Mercedes-Benz Actros osas. K.P. e ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda, sest ka süüdistav on kinnitanud, et need on tõesed. Seega luges kohus tõendatuks, et süüdistatav sõlmis kannatanuga kõik veoauto Mercedes-Benz Actros liisimist puudutavad lepingud ja ta oli liisingulepingu tingimustest täielikult informeeritud.

25.novembril 2013 ja 6. jaanuaril 2014 saatis kannatanu SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal nii Hansafarmer OÜ üldmeilile, kui ka K. Rägastiku isiklikule meilile kirja kahe liisingulepingu ülesütlemisest ja varade väljanõudmises või vastasel juhul kriminaalmenetluse alustamises. Kuigi K. Rägastik seda fakti ei eita, väitis ta, et ei pidanud vajalikuks sellega midagi edasi teha või kellelegi midagi teatada. Eluliselt usutavaks ei pidanud kohus olukorda, et isik, saades sellise sisuga kirja, sellele ei reageeri. 3.9 Süüdistatava keskne väide oli see, et tema ei olnud Hansafarmer OÜ tegevusega kuigi palju seotud ja tegelikult tegeles A.A. ettevõtte kõikide asjade ajamisega. Selles osas luges kohus ennastõigustavateks. Kohus arvestas siinjuures tunnistaja K.P. e ütlusi ettevõttes toimunud suhtluse ja kirjavahetuse kohta. Seda, et süüdistatav oli teadlik Hansafarmer OÜ tegevusest, kinnitavad lisaks tunnistajate M.M. ja R.P. i ütlused. Kohtu hinnangul ei riimu K. Rägastiku ütlused selles osas, et tema asjadest midagi ei tea ja et ettevõttega toimetas ainult A.A. , mingilgi viisil teiste asjas kogutud tõenditega, ega ole usaldusväärsed. Isegi kui A.A. tegelikult seda ettevõtet juhtis ja kõige taga oli, oli süüdistataval äriühingu juhatuse liikmena kohustus veenduda, kuidas äriühingu asju aetakse ning hoolsus-, lojaalsus- ja aruandmiskohustus ehk ta pidi olema teadlik äriühingu tegevusest, selle aruandlusest ja dokumentatsioonist, sh sõlmitud lepingutest ja nende täitmisest. 3.10 Tõendite kogumis on leidnud kinnitust, et A.A. ja K. Rägastik tegutsesid koos Hansafarmer OÜ nimel, K. Rägastik oli Äriregistrisse kantud juhatuse liikmena ja A.A. tegevjuhina. Seda kinnitavad nii tunnistajate S.L. u, K.K. , A.P., K.P. e, M.M. ja R.P. i ütlused kui ka dokumentaalsed tõendid, mh kuriteoteade ja sellele lisatud dokumentaalsed tõendid, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ning A.A. ja K. Rägastiku omavaheline suhtlus perioodil 25. november 2013 – 1. juuni 2014, mil isikud suhtlesid omavahel 809 korral telefonitsi. Kohus tegi järelduse, et K. Rägastik ja A.A. omasid täiel määral ülevaadet ja kontrolli Hansafarmer OÜ tegevuse ja varade üle. Kuna K. Rägastik jättis peale juhatuse liikme ametikohalt lahkumist liisingulepingute järgi saadud varad Hansafarmer OÜ-le juhatuse liikmetele M.M. le ja R.P. ile üle andmata, siis jäid need K. Rägastiku ja A.A. valdusesse ja kasutusse. 3.11 K. Rägastiku juhatuse liikmeks oleku ajal lõpetas Hansafarmer OÜ kannatanule liisingumaksete tegemise. Tema initsiatiivil leiti äriühingule juhatuse liikmed M.M. ja R.P. , kes ei näidanud üles erilist initsiatiivi, et liisinguesemeks olevate sõidukite eest saaks liisingumaksed tasutud või need kannatanule tagastatud. Peale 29. septembrit 2013 ei ole Hansafarmer OÜ tasunud sõiduauto BMW 750LI ja veoauto Mercedes-Benz Actros eest kannatanule ühtki liisingumakset. Samal ajal asus A.A. otsima ostjaid liisinguesemeks olevatele sõidukitele, mis on tõendatud tunnistajate A.O. , J.M. e ja R.R. a ütlustega. Kannatanu esindaja S.L. u ja tunnistaja M.O. i ning kahtlustatava A.A. ütlustega on tõendamist leidnud, et kannatanu peale liisingulepingute ülesütlemist võttis ühendust Hansafarmer OÜ ja tema juhatuse liikmetega, samuti tegevjuhi A.A. ga, mille peale viimane kinnitas, et mõlemad

sõidukid on tema käes, ta ei sõida nendega aga asukohta ka ei ütle. Ka hiljem on tunnistaja A.A. ga korduvalt vestelnud, ent sõidukeid tagastatud ei ole. Kohus leidis, et A.A. ja K. Rägastik tegutsesid grupis ning eelnevalt kavandatud teoplaani kohaselt jäeti liisinguesemeks olevad sõidukid kannatanule tagastamata. 3.12 Kohtupraktikas sisustatakse mõistet „enda või kolmanda isiku kasuks pööramine“ läbi nn manifesteerimisteooria (vt RKKKo 3-1-1-23-14, p 21 ja 3-1-1-92-13, p 14 ning 3-1-1-4916, p-d 17-18). Kohus leidis, et liisingueseme toimetamine teadmata asukohta, selle varjamine ja asukoha avaldamisest keeldumine pärast liisingulepingu ülesütlemist muudab omaniku käsutusvõimaluse võimatuks. Niisuguses käitumises avaldub otseselt teo toimepanija tahe kasutada asja edasi omavaldajana, mis on käsitatav omastamistahte manifesteerimisena. Kui kohus tuvastab, et liisinguandja ja liisinguvõtja vahel oli sõlmitud liisinguleping, mille liisinguandja ütles õiguspäraselt üles liisinguvõtja olulise lepingurikkumise tõttu, siis on eeldatav, et liisingueseme tagastamata jätmise ja selle asukoha aktiivse varjamisega soovib toimepanija faktilise omanikustaatuse üle võtta. 3.13 Sõiduauto BMW 750LI ja veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 näol oli tegemist Hansafarmer OÜ liisitud varaga. Võttes arvesse, et K. Rägastik oli äriühingu juhatuse liige, omas tema õiguspädevust äriühingule liisingulepingu alusel saadud vara suhtes. Samas puudus tal ja A.A. l seaduslik alus jätta liisinguandjale lepingute ülesütlemise korral lepingu ese tagastamata. Jättes lepinguesemed tagastamata, manifesteeris süüdistatav tegutsedes koos A.A. ga omastamistahet. Asjaolust, et mõlemad liisingulepingud lõpevad samaaegselt, võib teha järelduse, et K. Rägastik ja A.A. leppisid omavahel kokku liisingulepingute mittetäitmise. Kohtulikul arutamisel leidis kinnitust, et A.A. ja K. Rägastik juhtisid faktiliselt kogu äriühingu tegevust. Nimetatud isikud ei andnud liisitud vara asukoha kohta mingeid andmeid ega vara uutele juhatuse liikmetele M.M. le ja R.P. ile. Kuna viimatinimetatutel puudus otsustuspädevus Hansafarmer OÜ nimel sisuliselt otsuste vastuvõtmiseks, siis tuleb neid käsitleda variisikutena, kuna ettevõtte tegelikeks juhtideks olid K. Rägastik ja A.A. . 3.14

26.novembril 2013. - Kannatanu teavitas liisinguandjat Hansafarmer OÜ-d ja selle juhatust nii tekkinud võlast ja makseraskuste võimalikest lahendustest kui ka kaasnevatest tagajärgedest. Kinnitamist on leidnud ka asjaolu, et K. Rägastik laenas oma klassivennale ja ammusele tuttavale A.A. le isa pärandist saadud osa raha – 32 000 eurot ning sai laenu tagatisena OÜ Hansafarmer ainuosanikuks, astudes ühtlasi ettevõtte juhatusse. 4.2 Kohus tugines tunnistaja K.K. ütlustele ja notariaalse osa ostu-müügi lepingule ja leidis, et osa omandamise lepinguga on K. Rägastik ettevõtte kõik kohustused ja varad üle võtnud. K. Rägastik ei ole kunagi eitanud, et enne osa omandamist on teda teavitatud ettevõtte varadest ja kohustustest, kuid osa ostu-müügi tehinguga saab toimuda vaid osa valduse üleminek. Tähele tuleks panna, et ettevõtte valduses oli tunduvalt rohkem liisinguvara ja majandusraskuste kulmineerides selles osas omastamise juhtumid kinnitust ei leidnud. Juhul, kui osa ostumüügilepingus deklareeritava tulevikus võetava kohustusena ettevõtte kohustuste ja varade ülevõtmise koha saab pidada ka tegelikuks vara üleandmise (valduse ülemineku) faktiks, siis tuleb lugeda K. Rägastiku poolt osa võõrandamisel toimunud samasisulist deklaratsiooni tema poolt ettevõtte kohustuste ja varade loovutamiseks – üle andmiseks. Ettevõtte omaniku õigusikohustusi teostades ei saanud K. Rägastik ettevõtte õigusi üle võtta. 4.3 Asudes Hansafarmer OÜ juhatusse, võttis K. Rägastik enda vastutusele kõik ettevõtte varalised õigused ja kohustused ajavahemikul 7. juuni – 13. novembri 2013. OÜ-l Hansafarmer oli perioodil 25. juuni 2013 – 13. november 2014 teine juhatuse liige M.M. , kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus aluste puudumise tõttu. Juhatuse liikmetel on aga solidaarvastutus OÜ Hansafarmer põhikirja järgi. Kuna K. Rägastik oli juhatuse liige ajavahemikul 7. juuni – 13. november 2013, siis puudus tal õiguslik alus teha mistahes tehinguid OÜ Hansafarmer nimel hetkel, kui SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal teavitas 26. novembril 2013 lepingu ühepoolsest lõpetamisest ja nõudis vara tagastamist. Äriregistri väljavõtte kohaselt oli K. Rägastik võõrandanud talle kuuluva OÜ Hansafarmer osa 12. novembril 2013. 4.4 OÜ Hansafarmer makseraskused said alguse arvete arestimisest EMTA poolt. K. Rägastiku sõnul varjati tema eest osa omandamisel maksumenetlust ega teavitatud teda sellest ka hilisemalt. Loogiline ja jälgitav ettevõtte arveldusarvelt on see, et peale kontode arestimist ei sooritatud ühelegi võlausaldajale väljamakseid. Nimetatud asjaolu välistab

maakohtu järelduse, et K. Rägastik jättis teadlikult OÜ Hansafarmer juhatuse liikmena liisingumakse kohustuse täitmata või veel enam, jättis selle teostamata koostöös A.A. ga. Liisingumakse tasumata jätmine on tsiviilõigusliku kohustuse täitmata jätmine. Sellega ei saa sisustada omastamise objektiivset koosseisu, kuivõrd see ei too kaasa vara kellegi kasuks pööramist. 4.5 Kohtuotsuses ei kajastu ühtki viidet sellele, mil moel või kuidas K. Rägastik koos A.A. ga või üksi on liisinguvara varjanud. Isikute omavaheliste kõnede hulk selliseks tõendiks olla ei saa. Ka kolmandate isikute omavahelist vestlust, milles K.K. väidab teadvat, et K. Rägastik on saanud e-kirja liisingueseme tagastamiseks. Kõnealused teatised e-kirjana on adresseeritud korraga võlausaldajate poolt kõikidele teadaolevatele aadressitele ning kõigile e-posti saajatele on näha adressaadid. Tunnistaja K.P. e ütluste kohaselt käis kogu ettevõtte kirjavahetus tema kaudu, millest johtuvalt ei saa pidada ettevõtte e-posti aadressile lähetatud kirjade jõudmist K. Rägastikuni tema poolt lähetatuks. 4.6 Kohtuotsusest ei ole tuvastatav, millal K. Rägastik kuriteo toime pani. Kohtuotsus ei ole selgelt jälgitav selle ajalise kulu mõttes. Kui arvestada uuritud tõendite ajalist järjestust, K. Rägastiku õigusliku staatuse ajalist kulgu, toimunud tehinguid ja nende aegu, sh läbiviidud jälitustoimingute aegu, ei saa K. Rägastikule inkrimineerida talle süüks pandavat tegu, sest eelkõige kuriteo objektiivne koosseis ei saa olla täidetud. Sisult sarnane olukord tekib ka subjektiivse tunnuse osas. 4.7 Jälgitav ei ole, miks on K. Rägastiku ütlused ebausaldusväärsed, samas kui R.P. i, A.A. jt ütlused on usutavad. Ütluste omavaheliste vastuolude selgitused puuduvad täielikult. Tunnistajate ja süüdistatavate ütlustes esinevate vastuolude põhjused on kohtuotsuses jäetud täielikult põhistamata, samuti nagu asjaolud, miks on K. Rägastiku ütlused ebausaldusväärsed, tunnistajate omad aga mitte. 4.8 Tulenevalt eelviidatud asjaoludest ei ole K. Rägastik õigusvastaselt käitunud, mistõttu puudub õiguslik alus hagi rahuldamiseks ning see tuleb jätta rahuldamata.

liisingulepingu alusel nende valduses olevad sõidukid üle andmata. Otsuse leheküljel 17 p on maakohus jõudnud erinevatele tõenditele tuginedes järeldusele, et ajal, mil K. Rägastik enam formaalselt äriühingu juht ei olnud, omas ta täielikku ülevaadet ja kontrolli Hansafarmer OÜ tegevuse ja selle varade üle ning sai ka äriühingu majandust puudutavat kirjavahetust. Lisaks on maakohus lugenud tõendatuks ka selle, et K. Rägastik jättis liisingulepingute järgi saadud varad peale juhatuse liikme kohalt lahkumist Hansafarmer OÜ juhatuse liikmetele M.M. le ja R.P. ile üle andmata. 8.4 Apellatsioonikohus märgib, et süüküsimuse otsustamisel ja tõendite hindamisel eelistatakse tõendeid, mis on kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega ning vastuoludevabad. Sellisteks tõenditeks luges kohus muuhulgas tunnistajate K.P. e, M.M. ja R.P. i ütlused, kes annavad ütlusi ettevõtte juhtimise ja suhtlusliinide kohta. M.M. ütluste kohaselt tegi ettepaneku R.P. i uueks juhatuse liikmeks määramise kohta K. Rägastik. Ehkki kaitsja väitel ei osalenud R.P. notariaalse tehingu toimumisel sunniviisiliselt, näitavad R.P. ütlused ringkonnakohtu hinnangul selgelt, millistel motiividel oli ta nõus võtma Hansafarmer OÜ enda nimele, kuidas ta sai K. Rägastikult juhtnööre, mida notaris öelda ja teha ning millised olid tema kokkupuuted ettevõttega selle omandamise järel (I kd, lk 141). R.P. i ütluste kohaselt juhtisid ettevõtte tegevust nii enne kui pärast teda K. Rägastik ja A.A. . R.P. i ütluste kohaselt sai ta notarilt teada, et ettevõtte on maksuvõlglane, ent tagastamata liisingusõidukitest R.P. teadlik ei olnud (I kd, lk 143). R.P. i ütlustes ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul põhjust kahelda. Nagu nähtub tunnistaja poolt antud ütlustest, siis piirdus tema kokkupuude Hansafarm OÜ-ga kahe korraga notaris, et võtta Hansafarmer OÜ enda nimele (novembris 2013) ja taandada M.M. juhatuse liikme kohalt (detsembris 2013). Puudub igasugune alus arvata, et R.P. oleks saanud enda valdusesse liisinguesemed – enda sõnul sai ta ettevõtte võtmed detsembri algul, „siis oli kontor tühi, mingit tegevust seal ei toimunud“ (I kd, lk 143). Peale Hansafarmer OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks hakkamist suhtlus süüdistatava ja tunnistaja vahel puudus, mistõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul R.P. il motiiv K. Rägastiku süüstamiseks. Ükski tõend ei kinnita sedagi, et liisinguesemed oleks üle antud teisele juhatuse liikmele M.M. le. Seega on igati põhjendatud maakohtu seisukoht, et K. Rägastik jättis liisingulepingute järgi saadud varad peale juhatuse liikme kohalt lahkumist Hansafarmer OÜ juhatuse liikmetele M.M. le ja R.P. ile üle andmata. 8.5 Tõendite pinnalt tehiolude ja sündmuste rekonstrueerimisel on oluline osa ka elulisel usutavusel. Praegusel juhul on maakohus hinnanud süüdistatava ütlusi nii usaldusväärsuse kui ka elulise usutavuse kriteeriumitest johtuvalt, tuues välja põhjendused, miks ta peab K. Rägastiku ütlusi ebausaldusväärseteks ning ennastõigustavateks. Ehkki kaitsja on maakohtule ette heitnud, et sellest ei ole ühelgi viisil välja loetav, miks on K. Rägastiku ütlused ebausutavad, samas aga on usutavad teiste tunnistajate ütlused, on ringkonnakohtu hinnangul sellised etteheited alusetud. Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 14-16 põhjalikult hinnanud süüdistatava kohtuistungil antud ütlusi. 8.6 Edasiselt on kaitsja leidnud, et liisingumaksete tasumata jätmine on tsiviilõiguslik kohustuste täitmata jätmine, millega ei saa sisustada omastamise objektiivset koosseisu. Samuti ei selgu kohtuotsusest, mil viisil K. Rägastik koos A.A. ga või üksi liisinguvara varjas. Iseenesest on ju õige kaitsja väide, et üksnes liisingumaksete tasumata jätmine on võlaõigusliku kohustuse rikkumine, mis ei ole kuriteo objektiivse koosseisu tunnuseks. Nii näiteks on kohtupraktikas omaks võetud ka seisukoht, et ainuüksi liisingueseme tagastamata jätmine pärast liisinulepingu ülesütlemist, ei ole veel käsitletav võõra asja ebaseadusliku pööramisena enda või kolmanda isiku kasuks, teisisõnu ei saa seda lugeda omastamistahte manifesteerimiseks, mis täidaks KarS § 201 lg-s 1 sätestatud omastamiskoosseisu (RKKKo 31-1-99-15, p 30). Küll aga on maakohus tuvastanud, et K. Rägastik ning A.A. ei tahtnud jätkata

asja kasutamist võõrvaldajana, vaid võtsid üle omanikustaatuse – kannatanu korduvate järelepärimiste peale keelduti sõidukite asukohta avaldamast ning vaatamata korduvatele taotlustele liisinguesemeid ei tagastatud. Ringkonnakohtu hinnangul näitab süüdistatavate tahet liisinguesemeid enda kasuks pöörata ka süüdistava(te) käitumine ajal, mil liisinguandjale ja tema volitatud esindajale keelduti sõidukite asukohta avaldamast (variisikute otsimine ettevõtte juhatusse, enda kättesaamatuks tegemine, liisinguesemete pantimine ja müügiläbirääkimiste pidamine liisinguandja teadmata, esemete asukoha avaldamata jätmine), mis muutis lepinguesemete omaniku käsutusõiguse võimatuks. 8.7 Kaitsja etteheide maakohtu otsusele seisneb selleski, et kohtuotsusest ei ole tuvastatav teo toimepanemise aeg - arvestades uuritud tõendite ajalist järjestust, K. Rägastiku õigusliku staatuse kulgu, toimunud tehingute ja toimingute aegu, sh läbiviidud jälitustoimingute aegu, puudub K. Rägastiku teos nii kuriteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Ringkonnakohus kaitsja etteheitega ei nõustu. Maakohus on uurinud tõendite ajalist järjestust, K. Rägastiku õigusliku staatuse kulgu, toimunud tehingute ja toimingute aegu ning jõudnud õigustatult järeldusele, et K. Rägastiku teos avaldub nii kuriteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Süüdistuses on kajastatud lepingute sõlmimise kuupäevad ja aeg, millest alates makseid enam ei tehtud. Liisinguandja ütles lepingud üles 25. novembril 2013, millisest ajast alates tekkis liisinguvõtjal kohustus sõidukite tagastamiseks, mida ei ole senini tehtud. Kohus on välja toonud lepingu ülesütlemise kuupäeva, millisest hetkest tekkis liisinguobjektide tagastamise kohustus. Kohus on jõudnud järeldusele, et kuna liisinguesemed jäeti kannatanule tagastamata liisingulepingute ülesütlemisel, manifesteeris süüdistatav K. Rägastik tegutsedes koos A.A. ga omastamistahet. Asjaolust, et mõlema sõiduki liisingumaksed lõppevad samaaegselt, võib teha järelduse, et K. Rägastik ja A.A. leppisid kokku mitte täita liisingulepinguid ja jätta liisingumaksed tasumata. Liisingulepingu alusel nende valduses olevad varad aga jäeti variisikutest juhatuse liikmetele üle andmata ning nende asukohta asuti liisinguandja eest aktiivselt varjama. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et sellest hetkest saab lugeda ka karistusõigusliku vastutuse algust. 8.8 Seoses kuriteo subjektiivse koosseisuga on kaitsja leidnud, et K. Rägastik ei ole teadlikult jätnud OÜ Hansafarmer juhatuse liikmena liisingumakse kohustuse täitmata. Nimelt oli OÜ Hansafarmer makseraskustes, mistõttu tekkisid raskused nõuete tasumisega. K. Rägastikku ei teavitatud maksemenetlusest ei osa omandamisel ega hilisemalt. Ettevõte makseraskustesse sattumine on kahtlemata asjaoluks, mis seab ohtu nõuete täitmise võlausaldajate ees. Apellatsioonikohus leiab, et maksuvõla tekkimine ei ole K. Rägastiku vastutust välistavaks asjaoluks. Nagu p-s 8.1 tuvastatud, oli K. Rägastik ettevõtte juhatuse liikmena teadlik, et ettevõttel lasub kohustus tasuda BMW 750 LI liisingumakseid. Kuna liisingulepingu SIA-ga UniCredit Leasing Eesti filiaal veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 registreerimismärgiga XXX liisimiseks allkirjastas K. Rägastik ise, siis oli ta teadlik ka sellest, et liisingueseme omandiõigus läheb liisinguvõtjale üle liisingulepingus toodud tingimuste kohasel täitmisel ja liisingu osamaksete ning intressi täielikul tasumisel. Samuti oli ta teadlik, et liisinguvõtjal ei ole ilma liisinguandja kirjaliku nõusolekuta õigust liisingueset kolmandate isikute valdusesse ega kasutusse anda, liisingueset võõrandada ega muul viisil käsutada, sh asjaõiguslike ega võlaõiguslike koormatistega koormata (liisingulepingu nr 20130835/00 p-d 7.1 ja 8.2). Müügilepingu kohaselt anti ese üle 27. septembril 2013 (müügileping liisingulepingule nr 20130835/00, I kd, lk 20). Seega ei saa liisinguesemete liisinguandjale tagastamata jätmist keeldudes avaldamast nende asukohta ning enda kasuks pööramist õigustada üksnes ettevõtte majanduslike raskustega. K. Rägastik pidanuks ettevõtte majanduslike raskuste tekkimisel liisinguandjat sellest teavitama ning vajadusel liisinguesemed tagastama. Küll aga on tuvastamist on leidnud, et sõiduauto BMW 750 LI ja