Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

poolt lõpule viimata, kuna oli kinni peetud kaupluse turvateenistuse poolt. Kaup tagastatud kauplusele rikkumatult. Enda tegevusega A.Z pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, mis on kvaliftiseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. A.Z tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi kõikides episoodides. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagile vastu ei vaidle, ABC Supermarkets AS tsiviilhagi tunnistab. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: Vargus Bauhof Laagri kauplusest - Bauhof Group AS avaldus (lk 2); - Õigusvastase teo toimepanemise akt (lk 3); - Tunnistaja Tiit Lehtsalu ütlused (lk 4); - Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 8-14); - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk18-21); - Kahtlustatava A.Z-i ütlused (lk 26-27). Vargused Delice kauplusest Viimsis - ABC Supermarkets AS avaldus (lk 38); - Süüteos kahtlustatava isiku politseile üleandmise akt (lk 39); - Tunnistaja Siim Holmi ütlused (lk 40) ; - ABC Supermarkets AS avaldus (lk 41); - Tunnistaja Marko Koka ütlused (lk 42); - ABC Supermarkets AS avaldus (lk 43); - Tunnistaja Marko Koka ütlused (lk 44); - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 49); - Kahtlustatava A.Z-i ütlused (lk 60-63); - Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 67-76). Muud tõendid - Karistusregistri väljavõte (lk 50-55); - Harju Maakohtu 12.12.2016 otsus (lk 56-59). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: 1) A.Z-i süü 14.02.2017.a varguse katse episoodis Bauhof Laagri kaupluses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. A.Z tunnistas süüd. Ei mäleta täpselt, mis toimus, kuna oli alkoholi tarvitanud. Tunnistab, et võttis kauba. Süüteo aset leidmist ja süüdistatava ütluseid kinnitavad ka tunnistaja Tiit Lehtsalu ütlused, kes Laagri Bauhofis aadressil Pärnu mnt 558 14.02.2017.a 08:45 märkas tööriistade riiuli juures meesterahvast, kes võttis riiulist kruvikeerajate komplekti TORX 10 osa maksumusega 28.79 eurot ning kruvikeerajate ja otsikute komplekti maksumusega 23.59 eurot ning peitis need põue. Meesterahvas möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid pidas isiku turvakontrolliks kinni ning avastas eelpool nimetatud esemed. Süüdistatava ning tunnistaja ütlusi ning kuriteo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka Bauhof Group AS avaldus, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele 14.02.2017.a kell 08:50 Bauhof Group AS Laagri kaupluses aadressil Pärnu mnt 558 Saue vald õigusvastase teo toime pannud kodanik A.Z, kes lahkus kauplusest Bauhof Group ASile kuuluva maksmata kaubaga, s.o kruvikeerajate komplekti TORX 10 osa maksumusega 28.79

eurot ning kruvikeerajate ja otsikute komplekti maksumusega 23.59 eurot, kogumaksumusega 52.38 eurot. Kaup kauplusele tagastatud. Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt peeti 14.02.2017.a kell 08:50 Laagri Bauhof kaupluses kinni A.Z , kes möödus kassadest põues kaks kruvikeerajate komplekti. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab samuti, et A.Z peeti sündmuskohal 14.02.2017.a kell 08:50 kahtlustatavana kinni. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, kuidas A.Z peidab kaupluses kauba põue ja väljub kassast kauba eest tasumata. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Bauhof Group AS avalduse, õigusvastase teo toimepanemise aktiga, asitõendi vaatlusprotokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga tõendamist leidnud A.Z-i poolt 14.02.2017.a võõraste vallasasjade (tööriistade) äravõtmise katse. A.Z-i objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kauba, peitis põue ning möödus kassadest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. 2) A.Z-i süü 13.02.2017.a varguse episoodis Delice kaupluses Viimsis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. A.Z tunnistas süüd, selgitades, et 13.02.2017.a kella 12 paiku läks Viimsi piirkonnas asuvasse kauplusesse Delice, kust võttis kaks pakki kohvi ja pani põue, jope alla. Kauba eest ei tasunud, möödus kassadest ning lahkus poest. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Marko Koka ütlused, mille kohaselt avastas 28.02.2017.a tööl olles varasemate videosalvestuste kontrollimisel, kuidas 13.02.2017.a kell 12:02 siseneb poodi meesterahvas, võtab riiulist 2 pakki Jacobs Krönung kohvi koguväärtusega 10.26 eurot ja paneb need endale põue. Kell 12:04 läbis isik kassaderivi kauba eest tasumata. Sama isik peeti kaupluses 28.02.2017.a kinni. Kuriteo toimepanemise asjaolusid kinnitab ka ABC Supermarkets AS avaldus, milles palutakse võtta vastutusele kodanik, kes 13.02.2017.a kella 12:04 ajal kaupluses Delice aadressil Randvere tee 6, Viimsi läbis kaupluse kassaderivi/turvaväravad ilma, et oleks kauba, s.o 2 pakki kohvi Jacobs Krönung kogumaksumusega 10.26 eurot eest tasunud. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juures olevast fototabelist A.Z-i tegevus 13.02.2017.a Viimsi Delice kaupluses, kuidas A.Z kaupluse müügisaalis riiulite vahel paneb ostukorvist kauba enda jope põue ning väljub kaubanduskeskusest. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, ABC Supermarkets AS avaldusega ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud A.Z-i poolt 13.02.2017.a võõraste vallasasjade (kohvipakid) äravõtmine. A.Z-i objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kohvipakid, peitis põue, lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 3) A.Z-i süü 28.02.2017.a kella 12:19 ajal toime pandud varguse episoodis Delice kaupluses Viimsis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. A.Z tunnistas, et 28.02.2017 päevasel ajal läks Viimsi Delice kauplusesse, oli üsna purjus. Võttis kaks pakki juustu, mille peitis endale põue ning möödus kassadest kauba eest tahtlikult tasumata ja lahkus. Süüdistatava süüd tunnistavaid ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Marko Koka ütlused, kes avastas 28.02.2017.a tööl olles videosalvestuste kontrollimisel, kuidas 28.02.2017 kell 12:16 sisenes meesterahvas kauplusesse ning võttis kaks pakki juustu (Eesti juust kogumaksumusega 15.36 eurot) ja pani need endale põue. Kell 12:19 väljus isiku kauplusest kauba eest tasumata. Sama isik peeti kinni samas kaupluses samal päeval. Kuriteo toimepanemise asjaolusid kinnitab ka ABC Supermarkets AS avaldus, milles palutakse võtta vastutusele kodanik, kes 28.02.2017.a kella 12:19 ajal kaupluses Delice aadressil Randvere tee 6, Viimsi läbis kaupluse kassaderivi/turvaväravad ilma, et oleks kauba, s.o 2 pakki Eesti juustu kogumaksumusega 15.36 eurot, eest tasunud. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juures olevast fototabelist A.Z-i tegevus 28.02.2017.a kella 12 ajal Viimsi Delice kaupluses, kuidas A.Z kaupluse müügisaalis juustuosakonnas võtab riiulilt mingi kauba, paneb ostukorvi. Veidi hiljem on kaamera poole seljaga, teeb mingeid liigutusi ning seejärel liigub tühja ostukorviga müügisaalis ja väljub kauplusest. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja

kokkulangevate ütlustega, ABC Supermarkets AS avaldusega ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud A.Z-i poolt 28.02.2017.a kell 12:19 ajal Delice kaupluses Viimsis võõraste vallasasjade (juustupakid) äravõtmine. A.Z-i objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis juustupakid, peitis põue, lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 4) A.Z-i süü 28.02.2017.a kella 16:02 ajal toime pandud varguse katse episoodis Delice kaupluses Viimsis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. A.Z tunnistas, et 28.02.2017 peale seda, kui oli päevasel ajal käinud Viimsi Delice kaupluses, kus varastas juustu, siis mõned tunnid hiljem läks samasse kauplusesse, kus võttis kaks purki kalamarja ning kahest sordist angerjat. Pani nimetatud tooted põue, möödus kassadest kauba eest tasumata. Turvatöötaja pidas ta kinni ning ta toimetati turvakontrolli, kus leiti kauplusele kuuluvad kaubad. Ka tunnistaja Siim Holm selgitas, et 28.02.2017.a kell 15:58 Randvere tee 6 asuvas Delice toidupoes turvatöötajana tööl olles nägi kaamerast, kuidas meesterahvas võttis riiulist kalamarja ja pani selle põue. Kell 16:02 läbis kassarivi kauba eest tasumata. Pidas isiku kinni ning turvakontrolli käigus andis isik tagasi kauplusele kuuluva kauba koguväärtusega 75.09 eurot. Süüteos kahtlustatava isiku politseile üleandmise akt kinnitab samuti, et süüteos kahtlustatav on A.Z, kes möödus Viimsis Randvere tee 6 Delice kaupluses kassaderivist jättes tasumata kauba eest koguväärtusega 75.09 eurot. Isik anti politseile üle 28.02.2017.a kella 18 ajal, mida kinnitab kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt A.Z on kahtlustatavana kinni peetud 28.02.2017.a kell 18:12 Randvere tee 6, Haabneeme alevikus. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juures olevast fototabelist A.Z-i tegevus 28.02.2017.a alates kella 15:55-st Viimsi Delice kaupluses, kus A.Z liigub kaupluse müügisaalis ostukorviga, kell 16:03:40 paneb kaupluse müügisaalis külmkappide kõrval kauba ostukorvist oma jope põue, väljub kaupluse müügisaalist, kus ta peetakse turvatöötaja poolt kinni. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, ABC Supermarkets AS avaldusega, süüteos kahtlustatava isiku politseile üleandmise aktiga, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud A.Z-i poolt 28.02.2017.a kella 16:02 ajal Delice kaupluses Viimsi võõraste vallasasjade (erinevad toidukaubad) äravõtmise katse. A.Z-i objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kauba, peitis põue ning möödus kassadest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri teatisest (lk 50-55) ja kohtuotsusest (lk 56-59) nähtub, et A.Z-i on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati A.Z-i 12.12.2016.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Samuti on A.Z-i korduvalt väärteokorras karistatud, sh korduvalt varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu, s.o KarS § 218 lg 1 ja § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Käesoleva kriminaalasja esemeks on samuti kaks varguse katse ja kaks varguse episoodi, mis on toime pandud kahe nädala jooksul, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. A.Z-i tegevus kahes varguse katse ja kahes varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A.Z on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. A.Z karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. A.Z-i iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Karistuseks on mõistetud korduvalt ka reaalne vangistus, seega teadis A.Z , et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Samuti on A.Z-i korduvalt väärteokorras karistatud, sh korduvalt varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu, s.o KarS § 218 lg 1 ja § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Kohus arvestab, et käesolevas kriminaalasjas tunnistatakse A.Z süüdi kahes varguse katse ja kahes varguse episoodis, millised on toime pandud vaid kahe nädala jooksul ning kõigest kahe kuu möödudes temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Nimelt karistati A.Z-i viimati 12.12.2016.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti vangistus 2 kuud, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg, seega ärakandmata karistuseks jäi 1 kuu ja 27 päeva. Nimetatud karistust ei pööratud KarS § 74 alusel tingimuslikult täitmisele ning katseaja alguseks loeti 12.12.2016.a. Eelpool nimetatud asjaolud kinnitavad, et eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud ning hoidnud A.Z-i uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas eelmise kohtuotsusega määratud katseajal kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. A.Z-i käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. A.Z-i enda ütlustest nähtub samuti, et vargused on tingitud alkoholi tarvitamisest. Kohus on seisukohal, et kõigest eelnevast johtuvalt ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö tegemise jaoks sobiva isikuga. Samuti arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida A.Z-i edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et A.Z-i puhul ei ole põhjendatud varguste osas kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine ning isikut tuleb KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistustega 9 kuud, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.12.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuud ja 27 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud ja 27 päeva vangistust. ABC Supermarkets AS on esitanud tsiviilhagi summas 25.62 eurot. Süüdistatav A.Z tsiviilhagile vastu ei vaielnud, võttis tsiviilhagi kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui

ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava A.Z-i kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt A.Z-ilt välja mõista ABC Supermarkets AS kasuks 25.62 eurot. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendid- CD plaadid- jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 192 eurot riigituludesse. Taotlust menetluskulude vähendamiseks esitatud ei ole. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit (viibib vanglas) ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.Z KarS § 199 lg 2p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus üheksa kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust. KarS 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.12.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuud ja 27 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 14.02.2017-15.02.2017 s.o 2 päeva ja alates 28.02.2017 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 28.02.2017, millest alates kuulub kandmisele 7 kuud ja 25 päeva vangistust.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista A.Z-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 192 eurot riigituludesse. Kohustada A.Z-i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 74.75 eurot. Sundraha ja kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saadetakse A.Z-ile kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „A.Z, kriminaalasi 1-17-3459, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD plaadid jätta kriminaalasja juurde Välja mõista A.Z-ilt ABC Supermarket EE181700017001887370) kasuks 25.62 eurot

AS

(Nordea

Bank

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 09.05. 2017 Kohtunik Liina Pohlak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.