Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

viis) eurot, - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 48 (nelikümmend kaheksa) eurot; s.o kokku menetluskulu 753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Maksims Fodins, 1-17-2860, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse koos kohtuotsusega Maksims Fodinsile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

on vaadeldud turvakaamera videosalvestust varguse katse juhtumis ning millest nähtub süüdistatava liikumine (s.h sisenemine meesteosakonda 25.11.2016 kell 20:29.58 koos paberikotiga, kell 20:32.24 siseneb tundmatu meesterahvas proovikabiini kaubaga, kell 20:35.50 väljub tundmatu meesterahvas proovikabiinist ilma kaubata, kell 20:35.49 võtab süüdistatav riiulilt ühe paari teksapükse ning läheb samasse proovikabiini, kus viibis eelnevalt tundmatu meesterahvas, kell 20:39.41 väljub süüdistatav proovikabiinist ja paneb teksapüksid tagasi müügisaali ning läheb väljapääsu poole). Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (tl 19-20) on vaadeldud ja fotografeeritud süüdistavale kuuluvat fooliumkotti, mis on kahtlustatavalt ära võetud ning antud hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite lattu aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüdistatava süüd varguse katse toimepanemisel ka süüdistatav ise. Maksims Fondinsi kahtlustatavana antud ütlustest (tl 11) nähtub, et isik tunnistab ennast süüdi temale inkrimineerivas kuriteos, kahetseb ja annab toimunu kohta ütlusi, millest nähtuvalt ta kinnitab, et isevalmistatud fooliumkoti abil üritas toime panna 3 Versace Jeans kudumi vargust Tallinna kaubamajast. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud karistusõigusliku hinnanguga ning leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona, s.o võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Maksims Fodins ́it KarS § 199 lg 1- § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 700 (seitsesada) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.11.201626.11.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 64 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatav on varem Eesti Vabariigi kohtu poolt karistamata isik. Samuti arvestab kohus antud süüteo episoodi puhul nii kuriteo asjaolusid, s.h seda, et tegu jäi katse staadiumisse, kui ka seda, et süüdistataval on olemas alaline töökoht ja seega ka sissetulek ning sellest lähtuvalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Arvestades seda, et puuduvad andmed süüdistatava 2015. a sissetuleku kohta, on prokurör oma ettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on hinnatav keskmisena, peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, kuivõrd süüdistatava käitumises esineb ka kergendav asjaolu kahetsuse näol. Samuti nõustub kohus karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Selline karistus peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, s.o mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtul puuduvad tõendid süüdistatava sissetuleku suuruse kohta, kuid süüdistatava ankeetandmetest nähtuvalt on süüdistatav tööga hõivatud ning eeldatavalt saab ka töötasu. Lisaks sellele ei ole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega

väljamõistetavate menetluskulude tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.