Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

1, 4, 7 ja 8

1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata (v.a. lähisugulased); 5) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. T.L vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus (6) kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja T.L-ile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 20.10.2016 otsusega tunnistati T.L süüdi KarS § 331 järgi ning karistuseks mõistis kohus talle 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.02.2015 otsusega mõistetud karistuse, s.o. 4 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust võrra, mõistes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.05.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtuistung 30.03.2017.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et elama läheb peale vabanemist ema juurde ja kuigi tal garantiikirja pole, on tal siiski autoservisesse võimalus tööle saada, sõbrad on lubanud aidata. Kinnitas, et narkootikume ei tarbi, on teinud suuri jõupingutusi ja läbinud erinevaid sotsiaalprogramme selleks, et vana elu juurde mitte tagasi pöörduda ja elektroonilisele valvele ning kriminaalhooldusnõuetele allumine on talle jõukohane. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör märgib, et kuna isik viibib vanglas teist korda, siis ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga. Oluline on ka, et riskiteguriks T.L-i puhul saab pidada narkootikumide tarvitamise

võimalikku jätkamist, mida ei saa välistada. Prokuröri hinnangul ei anna kinnipeetava pingutused vanglas õiguskuuleka elu suunas siiski veendumust isiku käitumise püsivaks muutumiseks vabaduses. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et T.L-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. T.L-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht ema juures. Tegemist on 1-toalise korteriga ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik ehk kinnipeetava ema on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Suhted lähedastega (vanemad ja õde) on head ja toetavad ning kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud. Lähedased on käinud ka vanglas lühiajalistel kokkusaamistel. Seega on isikul vabanedes olemas teda toetav sotsiaalvõrgustik. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx esialgu rehvivahetajana ja hiljem autolukksepana ning seega on tagatud minimaalne sissetulek, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Ka on kinnipeetaval vabanemisfondi kogutud 1410 eurot, mis tagab esmase toimetuleku peale vabanemist. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et T.L on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes. Samuti on kinnipeetav läbinud vestluse majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest ning omandanud riigikeele B1 tasemel. Ka on isik vanglas osalenud tööhõives ning perioodil 03.05.2016-01.02.2017 töötas AS’s Eesti Vanglatööstus (EVT) komplekteerimistsehhis. AS EVT poolt antud iseloomustuses on märgitud, et T.L näitas ennast igati heast küljest, tegi korralikult tööd, teiste kinnipeetavatega

läbisaamine oli hea ning distipliinirikkumisi polnud. Seega on kinnipeetav vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Alates 01.02.2017 paikneb T.L avavanglaosakonnas. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Vangla iseloomustuse kohaselt on T.L vanglas läbinud nii reha- kui ka postrehabilitatsiooni ning omab motivatsiooni ja tahet täielikult loobuda narkootikumidest. Isiku emotsionaalne seisund on stabiilne, psühholoogilisi probleeme ei ole diagnoositud. Kinnipeetav on suhtlemisel vabameelne ja enesekindel, tunnistab ja kahetseb tehtut, ametiisikutesse suhtub positiivselt ja on koostöövalmis, omab soovi muuta oma kuritegelikku käitumist ning igati hoiduda uuest vangistusest. T.L on reaalne eesmärk vabaduses: toetada oma ema, asuda ametlikult tööle ning lõpetada suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.L kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga kohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 6 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.