Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700025463 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-3485“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et KrMS § 424 ja § 423 alusel võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebekord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 05.05.2017. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 05.05.2017. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab kolme elementi: 1) võõra valduse lõpetamine; b) uue valduse kehtestamine; c) valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Subjektiivsest küljest vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisu tunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes.1 T.P-le heidetakse ette, et ta 05.04.2017 Bauhaus Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Bauhaus võttis ühe Laseri maksumusega 399 eurot, peitis kauba põue. Ta möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni. Teo toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. Bauhaus Eesti OÜ esitas avalduse ja õigusvastase teo toimepanemise akti, mille kohaselt peeti 05.04.2017 Bauhaus kaupluses kinni T.P, kuna ta läbis väravad kauba (Laser maksumusega 399 eurot) eest maksmata (tl 1-2). Varguse toimepanemist kinnitab ka kaupluses töötanud AS G4S Eesti turvatöötaja Heigo Ponni. Tunnistaja sai teate, et kinni tuleb pidada meesterahvas, kes võttis müügisaalis ja pani endale põue kauba ja ei maksnud kassas. Turvakontrollis selgus, et T.P põues oli poele kuuluv kaup (tl 3). T.P peeti kahtlustatavana kinni sündmuskohal (tl 5-6). T.P tunnistab kuriteo toimepanemist. Oma ütlustes selgitab, et müügisaalis otsustas võtta ühe laseri ning võttis selle karbist välja ja peitis kauba endale põue, kassas ei maksnud (tl 7-9, 10-11). Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-87-08 p 10 sedastanud järgmist:

T.P on Harju Maakohtu 12.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7457 süüdi mõistetud süstemaatiliselt toime pandud varguse eest. Otsuse kohaselt varastas T.P erinevatest kauplustest (AS Espak, Maxima Eesti OÜ, Euronics, Bauhof, EMT, ONOFF, Klick, Rautakesko, Büroomaailm) elektroonikaseadmeid. Võttes arvesse T.P karistusandmeid ja varguste toimepanemise sarnast käitumismustrit (poe vargused, spetsialiseerumine tehnikaseadmetele), on ilmselge, et varastamine on kujunenud T.P-le elustiiliks ja ta hangib endale varguste läbi sissetulekut. T.P kandis karistust alates 25.03.2014 kuni 25.09.2016. T.P pani vargused toime kavatsetult. Ütluste kohaselt otsustas ta võtta laseri, millega oli tal kavatsus asi omastada ja enda kasuks pöörata.

J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne. Lk 520-529

KarS § 25 lg 2 p 2 kohaselt süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Eeltoodust johtuvalt tuleb T.P tegevus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. T.P on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab T.P süüd pidada pigem keskmisest väiksemaks. Tegemist on ühe episoodiga see jäi katsestaadiumisse. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Samas on varastatu väärtus piisavalt suur ja pärast eelmist kohtuotsust pani T.P uue varavastase kuriteo toime poole aasta möödudes. Eelnevat arvestades mõistan T.P-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda T.P poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Eelvangistuse alla kuulub ka kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada T.P karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 05.04.2017. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-103-06 p 15 märkinud:

. T.P-le süüdistuses etteheidetud kuritegu on tõendamist leidnud. T.P näol on tegemist korduvalt varavastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud isikuga. Pärast karistuse kandmist kohaldatud kontrollnõuete järgimise kohustus ei ole hoidnud ära uusi kuritegusid. Isikul puudub sissetulek töötasu näol. Üldjuhul pannakse varavastaseid süütegusid toime rahaliste vahendute hankimiseks. Eeltoodust tulenevalt on üsna suur tõenäosus, et isik jätkab vabaduses olles kuritegude toimepanemist ning kergemaliigilise tõkendiga ei ole võimalik seda ära hoida. Isiku vahistamine on antud juhul vältimatult vajalik, et hoida ära uusi kuritegusid. Samuti täidab vahistamine karistuse mõjususe saavutamise eesmärki ning tagab kohtuotsuse täitmise.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohtueelses menetluses riigi õigusabi tasu suurus on 48.00 eurot. T.P kaitsja esitas 07.04.2017 kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi tasutaotlus) summas 72.00 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamiseks 1 tund ning 07.04.2017 kohtuistungil osalemiseks kokku 0,5 tundi. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „ kohus taotluse.

“ § 1 lg 4, 5, § 6 lg 4, 5, rahuldab

KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 199 järgi kvalifitseeritav tegu II astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „ “ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus vähendab sundraha poole võrra. T.P-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 120.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha 352.50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. KrMS § 313 lg 1 p 7 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtuotsuse täitmise asjaolud. Menetluskulud summas 472.50 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 40.00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 32.50 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §

423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (

)

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.