Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 103,32 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu B.S kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, B.S-ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale B.S-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 25.11.2015 otsusega tunnistati B.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.05.2015. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ei saa aru, millisel põhjusel tahetakse talle käitumiskontrolli määrata, kuna tal ei ole vanglas rikkumisi olnud. Leiab, et kui hakkab tööl käima, siis registreerimise kohustus võib hakata tööd segama. Kohus on teda juba karistanud, see oleks nagu topelt karistus. Alkoholi ta üldse ei tarbi, narkootikumidega oli probleeme, kuid mitte pidevalt, vaid vahel olid tagasilangused. Kindlat töökohta veel ei ole, kuid võttis ühendust ühe endise vangiga, kes töötab xxxx ja ta lubas rääkida, järsku saab ka tema sinna tööle. On võtnud ühendust ka Pärnu Rehabilitatsioonikeskusega, kes pakub lisaks elukohale ka tööd. Vennaga on head suhted. Tal on võimalus minna elama oma venna juurde xxxx, kuid ta ei taha, sest tahab vennale tõestada, et suudab iseseisvalt hakkama saada, kuna tekitas peale ema surma vennale väga palju muresid. Vabanedes hakkab seadusekuulekaks kodanikuks ja ei pane uusi kuritegusid toime. Prokurör oli seisukohal, et tegemist on isikuga kellele on vajalik määrata käitumiskontrolli, s.o. § 871 sätestatut kohaldades. Isiku viimane karistus oli 2-aastane vangistus, varem on teda karistatud ka 3-aastase vangistusega. Selle käitumiskontrolli kohaldamise juures tuleb arvestada isikut ja ohtu, et isik võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Tegemist on isikuga, kel on olnud narkootikumidest sõltuvus. Samuti on alustatud isiku suhtes uus kriminaalasi KarS § 327 lg 1 järgi. Tal oleks venna juures elamine olemas, kuid ise ta ei taha sinna minna. Tema enda sõnul on ta otsinud töökohta ja ka elukohta. Vangla tugiisik ei ole kinnipeetavale otsinud elukohta, kuhu ta vabanemisel asuks elama. Antud juhul tal elukohta ei ole ja sellest tulenevalt ei saa ka käitumiskontrolli kohaldada, kuigi oleks vaja. Kaitsja avaldas, et usub kinnipeetava soovi tulevikus oma elu korda saada. Ta on eeltööd teinud ja uurinud töökohta xxxx. Kuna isik käitumiskontrolli kohaldamisega nõus ei ole, siis kaitsja toetab teda. Algselt oli materjalidest näha, et isik saaks elama minna oma venna juurde, kuid tänaseks ei soovi isik sinna elama minna. Ta väidab, et on vennale palju muresid tekitanud ja ta tahab vennale tõestada, et saab ise hakkama. Kaitsja leiab samuti nagu prokurör, et ei ole

võimalik käitumiskontrolli kohaldada ning jääb üle loota, et ta käitub edaspidi seadusekuulekalt ja seadust rohkem ei riku. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

B.S puhul on KarS § 87 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. B.S tunnistati süüdi karistusseadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud KarS § 121 lg 1 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti talle selle teo eest 2 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 15.04.2017, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise formaalne eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval oleks võimalus asuda elama oma venna A L juurde aadressil xxxx, kuna viimane on andnud oma nõusoleku isiku elama asumiseks tema juurde, kuid kinnipeetav ise ei soovi sinna elama asuda. A L sõnul pikendas xxxx linn temaga üürilepingut 2016 a. veebruaris kaheks aastaks korteri xxxx eluruumina kasutamiseks. Tegemist on xxxx linnale kuuluva munitsipaalpinnaga ja selleks, et B.S saaks seda eluruumi elukohana kasutada, peab ta andma xxxx oma nõusoleku selleks. Kohus leiab, et Vangla kontaktisik ei ole kinnipeetavale aidanud otsida elukohta, kuhu ta vabanemisel elama asuks. Seega puudub B.S kindel alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks.

Kuna kinnipeetaval puudub kindel elukoht, jätab kohus B.S suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kristel Vedro (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Tühistada Viru Maakohtu 7. aprilli 2017 määrus osaliselt, s.o B.S-ilt väljamõistetud menetluskulude osas. 2.Teha tühistatud osas uus otsustus, millega määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks B.S-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 103 (ükssada kolm) eurot 32 senti, sealhulgas käibemaks. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. 3.Süüdimõistetu B.S määruskaebus rahuldada. 07.04.2017 kohtumäärus 1-15-9008 jõustus osaliselt 26.05.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Keili Rosar (allkirjastatud digitaalselt) Referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.