Liiklussüüteod

kuulutamisel.

1-16-9958

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.12.2016 kohtuotsusega nr 1-16-9958 tunnistati R.O süüdi KarS § 424 järgi. Lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati R.O-le mõistetud karistus üldkasuliku tööga 358 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati R.O järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-le 1 ja lg 2 p-le

1-16-9958 20.01.2017 kõndis ilma helkurita Sillamäe linnas ja sai politseilt trahvi 20 eurot. Alates 10.03.2017 asus tööle xxx. Erakorralises ettekandes on lisaks eelnevale märgitud ka asjaolu, et Harju Maakohtu 23.03.2017 kohtumäärusega vahistati kahtlustatav R.O kriminaalasja nr 1-171 2913 (17230200219) raames 2 kuuks. R.O-le on esitatud kahtlustus KarS § 423 ja § 424 järgi. Selle rikkumise kohta ei ole R.O-lt seletust võetud, kuna ta on kahtlustatavana kinni peetud 21.03.2017 ja vahistatud. Kriminaalhooldaja palub pöörata karistus täitmisele. R.O karistati 06.12.2016 KarS §424 järgi, kuid ta on uuesti käitunud viisil, mis on tinginud temale kahtlustuste esitamise uue liikluskuriteo toimepanemises KarS § 424 ja § 4231 järgi. R.O on sooritanud talle täitmiseks määratud 358 tunnist üldkasulikust tööst 42 tundi ja tegemata on 316 tundi. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 04.04.2017 kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata R.O-le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune R.O tunnistas, et tarvitas alkoholi ning põhjendas seda asjaoluga, et ta oli sunnitud viibima pikaajaliselt õues ja kuna väljas oli väga külm, siis tarbis alkoholi. Üldkasuliku töö sooritamise kohta märkis R.O, et juhul, kui ta oleks vabaduses, jätkaks ta üldkasuliku töö sooritamist. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata R.O-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et 21.03.2017 rikkus kriminaalhooldusalune R.O kohtu määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Seda rikkumist on R.O ka ise tunnistanud. Kuid tema nimetatud põhjendust ei loe kohus rikkumist õigustavaks asjaoluks. R.O ei olnud ühtki objektiivset takistust temale määratud kohustuse täitmiseks. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et kohtule esitatud 23.03.2017 koostatud vahistamismäärusest nähtuvalt on R.O tunnistanud, et sooritas 21.03.2017 uue õigusrikkumise – so juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning olles alkoholijoobes. Seega on põhjust arvata, et R.O sooritas uue analoogse rikkumise üksnes 3,5 kuud pärast eelmist kohtuotsust, millega teda karistati mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis. Taoline käitumine viitab selgelt R.O hoolimatule suhtumisele temale määratud kohustuste täitmisesse ning tahtlikule kohtuotsuse eiramisele. 3(4)

1-16-9958 See näitab, et R.O ei ole huvitatud alternatiivkaristuse korrektsest täitmisest ning oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. Sooritatud kuriteo asjaolusid arvestades oli üheks käitumiskontrolli nõudeks alkoholi tarbimise keeld. R.O rikkus seda nõuet ning näitas sellega, et vangistuse alternatiivina leebemate meetmete rakendamine ei ole piisav suunamaks R.O hoiduma tegevustest, mis tema puhul suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Lisaks tuvastas kohus, et R.O ei järginud korrektselt kriminaalhooldusametniku poolt koostatud üldkasuliku töö teostamise ajakava (nt hilines töökohale). Kuid kõnealused rikkumised olid väheolulised ning eraldiseisvalt ei tingiks need karistuse täitmisele pööramist. Hinnates neid aga kogumis eelnevalt kirjeldatud rikkumisega, leiab kohus, et need kinnitavad veelkord kohtu eelnevat järeldust, et R.O ei suhtu tõsiselt kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisesse. Kohtuotsusega anti R.O-le võimalus kanda mõistetud vangistuse asemel vabaduses olles asenduskaristust. Kuid R.O rikkus asenduskaristuse tingimusi korduvalt (st nii alkoholi tarvitades kui ka üldkasuliku töö ajakava ebakorrektselt järgides), mis viitab üheselt tahtlikule kohtuotsuse eiramisele. Eeltoodust lähtuvalt ning võttes arvesse kriminaalhooldusametniku arvamust, leiab kohus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine R.O suhtes ei ole otstarbekas. Seetõttu tuleb pöörata täitmisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.12.2016 kohtuotsusega nr 1-169958 mõistetud karistus – 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis oli asendatud 358 üldkasuliku töö tunniga. Arvestades, et R.O on täitmata 316 üldkasuliku töö tundi ning üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, kuulub ärakandmisele 10 kuud ja 16 päeva vangistust. Kohtumääruse täitmise tagamiseks ning juhindudes KrMS § 130 lg 1,5 ja § 429 lg 1 p-st 3 peab kohus vajalikuks kohaldada R.O suhtes tõkendina vahistamist ning võtta ta vahi alla kohtumääruse kuulutamisel. Siinjuures arvestab kohus ka asjaolu, et R.O on kohtumääruse tegemise ajal teise kriminaalmenetluse raames peetud kinni ja vahistatud, mistõttu võib tema vabatahtlik karistuse kandmisele ilmumine KrMS § 414 korras olla takistatud. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg-st 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.