Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. veebruari 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne Urmet Koorti osas Süüdimõistetu Urmet Koort (isikukood 38704082741) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. veebruari 2017 määrus muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Urmet Koortile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot.
4.Mõista Urmet Koortilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot).
5.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 3. mai 2016 otsusega tunnistati Urmet Koort süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga, mil U. Koorti kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 19. mail 2016.
13.detsembril 2016 saabus Viru Maakohtule kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles märgiti, et hooldusalune ei täida kontrollnõudeid, mistõttu ei ole võimalik
kriminaalhooldust teostada. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku pöörata isikule mõistetud reaalne vangistus täitmisele.
3.Viru Maakohtu 2. veebruari 2017. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja ettekanne U. Koorti tagaotsitavaks kuulutamiseks ja tema vahistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2017. a määrusega jäeti Viru Maakohtu 2. veebruari 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
4.Viru Maakohtu 28. veebruari 2017 kohtumäärusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele U. Koortile mõistetud karistus 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise alguseks U. Koorti kinnipidamine 3. veebruarist 2017. 4.1 Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. U. Koort oli teadlik, et talle määrati Tartu Maakohtu 3. mai 2016 otsusega karistuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Vaatamata talle pandud kohustustele ei ilmunud U. Koort registreerima 14., 15., 19., 23. ja 29. septembril 2016 ning alates 4. novembrist 2016 puudus kriminaalhooldusametnikul U. Koortiga igasugune kontakt. Seega rikkus U. Koort KarS § 75 lg 1 p 2 kontrollnõuet ning pooleli jäi ka sotsiaalprogramm, s.o U. Koort rikkus lisakohustust. 4.2 Kohus leidis, et U. Koort on ilmselgelt avaldanud hoolimatust katseaja positiivseks läbimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Ta ei ole vastutustundlikult suhtunud võimalusse kanda karistus vabaduses. U. Koort on teadlikult rikkunud kontrollnõudeid, vahetades luba küsimata elukohta. Selline käitumine näitab karistusest kõrvale hoidumist, mistõttu tuleb isiku karistus pöörata täitmisele.
5.U. Koort ja tema kaitsja M. Valge esitasid maakohtu määrusele kaebused, milles taotlevad tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. U. Koort taotleb pikendada kriminaalhoolduse tähtaega või määrata lisakohustusena üldkasulikku tööd. 5.1 Kaitsja M. Valge märgib, et U. Koort küll tunnistas, et on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ent põhjusega. U. Koort avaldas kriminaalhooldajale soovi viia kriminaalhooldus üle Jõgevale, ent sellega kriminaalhooldaja ei nõustunud. Kriminaalhooldaja juures ei saanud U. Koort käia, kuna tal puudus raha: tema sissetuleku moodustab pension 157 eurot. Sellele lisaks peab ta tasuma elatist. Elada soovib U. Koort Jõgeval sotsiaalmajas, kus ta on ka varem elanud. Sellisel juhul on tal võimalik kriminaalhoolduse nõudeid täita. Vabaduses saaks U. Koort jätkata lapsele elatise maksmist. 5.2 U. Koort leiab, et kriminaalhooldaja on esitanud tema suhtes ebaõigeid andmeid ning on rikkunud tema õigusi, kui ei viinud kriminaalhooldust üle Rakverest Jõgeva esindusse. 5.2.1 Väär on väide, et 28. novembril 2016. a pidi U. Koort ilmuma Rakvere kriminaalhooldusosakonda märkima, mille kohta oli saadetud kutse. Kutse sai U. Koort kätte alles 2017. a jaanuaris Jõgeva postkontorist. Kriminaalhooldusametnik väidab, et U. Koorti mobiiltelefon oli välja lülitatud, mis on samuti vale, kuna U. Koort hoidis telefoni ööpäevaringselt sees seoses tööpakkumiste ootamisega. 5.2.2 Neljandas punktis on välja toodud, et U. Koort ei ilmunud 5 korral märkima. See on tõsi, aga
29.septembril 2016 ei ilmunud ta seoses lahutusprotsessiga, millest oli kriminaalhooldaja ka teadlik. Juba 2016. a oktoobris teavitas U. Koort, et tal lõppes leping aadressil XXX . Ta palus viia kriminaalhooldus üle Jõgevale, kus ta oleks saanud elama asuda sõbra juurde. Punktis 6 on välja toodud U. Koorti e-kiri 24. jaanuarist 2016. a Viru Maakohtule, et tal ei olnud võimalik istungile ilmuda seoses jalatraumaga. Samal päeval käis ta perearsti juures, aga kuna arstil ei olnud võimalik
vastu võtta, siis sai ta aja alles 7. veebruariks. Sellest tulenevalt ei saanud ta arstitõendit esitada. Punktis 8 kirjutab kohus, et U. Koort peeti kinni, ehkki politseisse läks ta ise. 5.2.3 Punktis 10 on välja toodud, et esimene kohtumine oli 1. septembril 2016. U. Koort palus üleviimist Jõgevale, ent kriminaalhooldaja põhjendas keeldumist poolelioleva sotsiaalprogrammiga, mida ei olnud veel alustatudki ja seda oleks võinud läbi viia Jõgeva esinduses. 5.2.4 Taotluse Rakverre üleviimiseks esitas U. Koort sel põhjusel, et elas ja töötas Tapal. Augusti lõpus töö lõppes ning ka üürileping lõppes 15. septembril 2016. 5.2.5 Punktis 11 on välja toodud 1 kuu sissetulek 157 eurot, kuid välja ei ole toodud elatisraha suurust, mis on 100 eurot. Seega jäi U. Koortile 57 eurot, mille eest ta pidi käima Rakveres, elama ja sööma. Ühe sõidu maksumus oli 12 eurot, mis teeb 48 eurot nelja nädala peale. Samuti on valesti välja toodud määruses see, et U. Koortil oleks võimalik elama asuda sotsiaalmajja Jaama 2b, vaid ta elas sõbra juures. 5.2.6 Punktis 15 on kirjas, et alates 4. novembrist 2016. a puudus ametnikul U. Koortiga kontakt, mis ei vasta aga tõele. Ka määruse p-s 3 on kirjas, et kontakt U. Koortiga oli novembri lõpus.
28.novembril 2016. a esitati talle kirjalik kutse, mille sai kätte alles 2017. a jaanuari alguses. Sellest järeldub, et kriminaalhooldusametnik ei ole andnud tõeseid ütlusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
7.U. Koort ja tema kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et U. Koort on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kaebuste üheks keskseks teesiks on, et kriminaalhoolduse nõuete rikkumiseks olid mõjuvad põhjused. Samuti on U. Koorti hinnangul kriminaalhooldaja rikkunud tema õigusi, sest ei viinud U. Koorti soovil kriminaalhooldust üle Rakverest Jõgeva esindusse. 7.1 Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. Karistuse asendamist muude alternatiivsete karistustega KarS § 74 lg 4 ette ei näe. 7.2 Apellatsioonikohus ei pea vajalikuks ühegi KarS § 75 lõikes 2 nimetatud kohustuse määramist. Seda ei ole määruskaebuses ka taotletud. Ringkonnakohus märgib, et U. Koorti kohustati maakohtu 3. mai 2016. a otsusega osalema sotsiaalprogrammis, aga see kohustus jäi täitmata. Rakvere esinduses hakati talle läbi viima sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid läbitud sai üksnes 4 tundi, sest pärast seda U. Koort enam registreerima ei ilmunud. Kuna U. Koort on korduvalt rikkunud KarS § 75 lg-s 1 sätestatud tingimust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, siis puudub ringkonnakohtul veendumus, et ka täiendava kohustuse panemise korral suudaks ta seda tingimust täita ning läbida katseaeg edukalt. 7.3 U. Koort palub kaebuses pikendada kriminaalhoolduse aega. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole otstarbekas katseaega pikendada, sest U. Koort rikkus kriminaalhooldusnõudeid korduvalt juba katseaja alguses. Kriminaalhooldajat teavitati 28. novembril 2016, et U. Koorti suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2, KarS § 215 lg 2 p-de 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 alusel. Samuti on tema suhtes algatatud väärteomenetlus LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 alusel. Ehkki nimetatu ei oleks põhjuseks U. Koorti karistuse täitmisele pööramiseks KarS § 74 lg 4 mõttes, näitab isiku
käitumine kogumis, et katseaja pikendamine ei oleks U. Koorti otstarbekas, sest ilmselt rikuks ta kontrollnõudeid ja kohustusi ka edaspidi. 7.4 Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on põhjendatult U. Koorti poolt kriminaalhoolduse nõuete rikkumise õigusliku tagajärjena võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. Asjaolu, et U. Koorti karistuse kandmisele asumisega kaasneb kaitsja sõnul lapsele elatise maksmise võlgnevus, ei ole aluseks karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. U. Koort teadis varem kriminaalkorras karistatud isikuna, millised õiguslikud tagajärjed on rikkumistel. Vaatamata perekondlike kohustuste olemasolule jättis U. Koort siiski korduvalt täitmata registreerimiskohustuse ning pooleli sotsiaalprogrammi. Isegi kui U. Koortil oli väidetavalt
29.septembri 2016. a kohtumisele ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus, millest tema sõnul oli kriminaalhooldaja teadlik, on U. Koort ka peale nimetatud korda jätnud korduvalt registreerimiskohustuse täitmata. 7.5 Põhjendamatu on U. Koorti väide, et kriminaalhooldaja 28. novembri 2016. a kutse sai ta kätte alles jaanuaris 2017 postkontorist. Ringkonnakohus märgib, et erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldaja ja U. Koort korduvalt telefoni teel ühenduses olnud ning süüdimõistetu oli teadlik kohtumisest, mis pidi nimetatud kuupäeval toimuma. Kui U. Koort sel päeval ei ilmunud, helistas kriminaalhooldaja talle taas ja U. Koort lubas ilmuda 5. detsembril 2016. Sel kuupäeval isik ei ilmunud ja teda ei olnud enam võimalik telefoni teel kätte saada. Seega on kriminaalhooldusametnik tulnud igati vastu U. Koortile ja leppinud kokku üha uusi kohtumisi. U. Koort ei ole aga antud lubadusi pidanud. 7.6 Kaitsja on kaebuses välja toonud, et kriminaalhooldaja juurde ei saanud U. Koort minna, sest tal puudus raha. See on ka ühtlasi põhjus, miks U. Koort esitas avalduse kriminaalhoolduse Jõgevale üle viimiseks. U. Koorti sõnul varasemalt ta elas ja töötas Tapal, aga augusti lõpus lõppes töö ja
15.septembril 2016. a üürileping. U. Koorti suhtes tehtud erakorralisest ettekandest nähtub, et U. Koort küll teavitas kriminaalhooldajat oktoobris 2016, et tema üürileping lõppes, ent lubas koheselt hakata otsima uut üürikorterit Tapa linna. Ringkonnakohus ei saa aga tähelepanuta jätta, et U. Koort on kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtuvalt mitmel korral mitteilmumise põhjustest teavitamata jätnud ning ka korduvalt kriminaalhooldajale lubanud, et leiab raha, ja uue kohtumise kokku leppinud, aga vaatamata sellele registreerimisele mitte ilmunud. Seega hoiab U. Koort apellatsioonikohtu hinnangul tahtlikult kõrvale kriminaalhoolduse nõuete täitmisest. Isikul on küll õigus valida elukohta, aga kriminaalhoolduse ajal on selleks vaja kõigepealt kriminaalhooldaja nõusolekut. 7.7 U. Koort märgib kaebuses, et kriminaalhooldaja põhjendas keeldumist kriminaalhoolduse üle viimiseks poolelioleva sotsiaalprogrammiga, mida ei olnud veel alustatudki, seega oleks võinud U. Koorti hinnangul see läbi viia Jõgeva esinduses. Ringkonnakohus märgib, et hoolimata sellest, kas see väide on tõene, ei ole kriminaalhooldaja 15. veebruari 2017. a istungil antud selgituste kohaselt võimalik pidev ümberregistreerumine. Selleks tuleb teostada elukoha kontroll, oodata ära kriminaalhooldaja seisukoht ja alles seejärel läheb asi kohtusse, kus kohtunik otsustab, kas rahuldada taotlus üleviimiseks teise maakonda. Kriminaalhooldus algas mais 2016 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduses, juba juulis määrati U. Koort kohtumäärusega arvele Rakvere esindusse ja oktoobris teatas ta, et soovib kriminaalhooldust taas teostada Jõgeva esinduses. Kriminaalhoolduse all oleval isikul võib erinevatest põhjustest tingituna tekkida soov vahetada elukohta, aga ta peab arvestama, et käitumiskontrolliga kaasnevad piirangud ja iga elukoha muutuse jaoks on vaja kriminaalhooldaja eelnevat luba. Kriminaalhooldusametnik on märkinud, et kuulutas U. Koorti tagaotsitavaks, sest Jõgeva politsei sõnul oli ta juba Pärnumaal, kuigi ta oli kirjutanud kriminaalhooldajale avalduse selle kohta, et elab XXX. Seega nõustub apellatsioonikohus maakohtuga, et U. Koort hoidis süstemaatiliselt kõrvale kriminaalhooldusest ja vahetas kriminaalhooldusametniku loata elukohta.
7.8 Katseaja kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tõttu karistuse täitmisele pööramise otsustamisel ei oma tähtsust U. Koorti väited selle kohta, miks tal ei olnud võimalik Viru Maakohtu istungile tulla ega see, et Lõuna prefektuur ei pidanud U. Koorti kinni vaid ta läks pärast tagaotsitavaks kuulutamist ise politseisse.
8.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9.U. Koorti kaitsja vandeadvokaat M. Valge esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal tutvumine kohtulahendiga ja määruskaebuse koostamine aega 1 tund, mille eest ta soovib tasu summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaitsja argumentide asjakohasust ning määrusega tutvumise ja edasikaebuse peale kulutatud aega, tuleb taotlus rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel U. Koorti kanda.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.