Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 28.02.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Yulia Šori tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 17.08.2016. a kohtuotsusega tunnistati Yulia Šor (süüdimõistmisele perekonnanimi Mokhova) süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda KarS 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel 1 aasta ja 2-kuulise vangistusega. Kohtuotsuse tegemise seisuga oli karistusest kantud 2 kuud ja 23 päeva ning kanda jääb 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 24.05.2016. a ja lõpp on 24.07.2017. a.

Yulia Šori kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on tegevusetu, täitmiskava ei koostata. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal 2. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas ning tema ema on nõus teda vabanemisjärgselt toetama, kuid puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Yulia Šori kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning korteri omanik andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava ema on nõus Y. Šori vabanemisjärgselt materiaalselt toetama. Isikul puudub vabanemisjärgselt kindel töökoht ning isikut tõendav dokument. Yulia Šor taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega ja asuma narkootikumidevastasele ravile. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Yulia Šori tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetavat on neljal korral kriminaalkorras karistatud, vanglas kolmandat korda. Toimepandud kuriteod on muutunud ühiskonna ohtlikumaks. Kuritegude soodusteguriteks on narkootikumide tarvitamine ja rahaline kasu. Vangistuse jooksul on Yulia Šori kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangla arvamuse kohaselt oli kinnipeetav enne vangistust tegevusetu, töökohti on olnud raske narkootikumide tarvitamise tõttu säilitada. Vangistuses Yulia Šor ei tööta ja vabanemisel töökoht puudub. Vabanedes oleks kinnipeetaval kindel elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik, nimelt on vabanemisel nõus teda materiaalselt toetama ema, kellega on head ja toetavad suhted. Toeks on ka abikaasa ja õde. Kinnipeetav on mõjutatav ja riskiva elustiiliga. Kinnipeetava abikaasa Dmitri Šor on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kellel on samuti probleeme narkootikumide tarvitamisega. Vangla arvamuse kohaselt kuuluvad sõprusringkonda enamus kriminaalse taustaga isikud ja narkomaanid. Vangla arvamuse kohaselt on negatiivseteks asjaoludeks pikaajaline uimastisõltuvus, kinnipeetava suhtlusringkond ja eluviis. Vangla arvamuse kohaselt on kinnipeetav alates 2016. a märtsist narkootikumide asendusravil ning pärast vabanemist on plaanis teha endale ampulliravi, mida tehakse Riias. Vanglale teadaolevalt on Yulia Šor olnud käitumiskontrolli all kolmel korral, milliseid isik ei läbinud ning karistused pöörati täitmisele. Vangla arvamuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele ohtlik, risk seisneb rahvatervise ohustamises narkootikumide käitlemise teel. Oht suureneb, kui isikul on vaja rahalist kasu, ei teadvusta oma kuritegeliku käitumisega seotud riske ega hakka mõtlema oma tegude tagajärgedele. Selliselt on vangla arvamuse kohaselt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 56%. Eeltoodust tulenevalt on abiprokurör seisukohal, et Yulia Šori ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Kinnipeetavat iseloomustavate andmete kohaselt ei ole isik varasemalt käitumiskontrolli nõudeid suutnud täita, samuti on isik sõltlane, mistõttu on jätkuvalt kõrgendatud oht, et koos abikaasa ja sõprusringkonnaga hakatakse uuesti uimasteid tarvitama ja selliselt on tõenäosus ka uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti ei toeta Yulia Šori tingimisi ennetähtaegset vabastamist riiklikku süüdistust esindanud ringkonnaprokurör Arika Almann. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Yulia Šori võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Yulia

Šori isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 3. korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, praegune kuritegu on rahvatervise vastane. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja rahaline kasu. Vangistuses on Yulia Šor tegevusetu, talle täitmiskava ei koostata. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal 2. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas ning tema ema on nõus teda vabanemisjärgselt toetama, kuid puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Vanglamaterjalide kohaselt Yulia Šoril kuritegelikke hoiakuid täheldatud ei ole, tema suhtumine ametiisikutesse on rahuldav. Kinnipeetava suhtlemisoskus on eakohane, vägivaldset käitumist ei ole esinenud, impulsiivne ta ei ole. Kuid probleemide lahendamisoskus vajab tegelemist ning suunamist. Isiku sõnade kohaselt on ta terve, vangistuse ajal ei ole saanud psühhiaatrilist ravi, kuigi vabaduses tarvitas xanaxit. Yulia Šori probleemiks on narkootikumide tarvitamine, mida ta alustas juba 14-aastaselt fentanüüli tarvitamisega. Ta on proovinud ka amfetamiini. Isik on viibinud ravil rehabilitatsioonikeskustes Viljandis ja Rakveres, kuid seni tulemusteta. Alates 2016. a märtsikuust on ta narkootikumide asendusravil. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt tegeleda narkootikumide sõltuvusraviga edasi ning on nõus pöörduma vabanemisjärgselt psühhiaatri poole. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus. Ohustatud on rahvatervis ning oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist ja läbib edasi isikutega, kes pooldavad kriminaalset käitumist ja tarvitavad ning käitlevad narkootikume. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 56%. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 10 kuud on pannud Yulia Šori mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Yulia Šoril on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Tallinnas, kuhu on võimalik paigaldada ka elektrooniline järelevalve seade. Samuti on tal olemas lähedane - ema, kes on valmis teda toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Yulia Šori tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Yulia Šorile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Yulia Šor, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.