lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10118/124

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-10118/124
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1497
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-10118/25Tartu Maakohus Tartu kohtumaja17.12.20141-14-10118/65Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.03.20151-14-10118/98Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja09.09.20161-14-10118/106Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.11.20161-14-10118/130Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja24.04.20171-14-10118/141Viru Maakohus Rakvere kohtumaja05.03.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10118

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 24. jaanuari 2017 määrus, millega jäeti rahuldamata Olari Paasi taotlus pikendada kriminaalasjas nr 1-14-10118 otsusega väljamõistetud summade tasumise tähtaega 12 kuu võrra

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Olari Paas (isikukood 36808162730), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 24. jaanuari 2017 määrus muutmata ja Olari Paasi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 17.12.2014 otsusega tunnistati O. Paas süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati O. Paas süüdi KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistustest kergem kaetuks raskema karistusega ning kuritegude kogumi eest mõisteti temale karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka O. Paasi poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust hakati arvestama alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.08.2014. Sama otsusega mõisteti O. Paasilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 15 641,39 eurot. Kuna O. Paas oli 10.12.2014 tasunud EV Rahandusministeeriumi arvelduskontole 8000 eurot temalt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõistetava kuriteoga saadud tulu konfiskeerimise asendusraha katteks, siis määrati kohtuotsuses, et tal tuleb kuriteoga saadud tulu konfiskeerimise asendusrahana tasuda veel 7641,39 eurot. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõisteti O. Paasilt riigituludesse välja ka kriminaalmenetluse kulud 2152,55 eurot. Kohtuotsuses määrati, et O. Paasil on nii konfiskeerimise asendusraha kui ka menetluskulud õigus tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtuotsus jõustus 03.01.2015.

Tartu Maakohtu 10.12.2015 määrusega pikendati O. Paasilt Tartu Maakohtu otsusega väljamõistetud summade tasumise tähtaega veel 1 aasta võrra, s.o kuni 31.01.2017. Kohtumäärus jõustus 31.12.2015. 21.07.2016 taotles O. Paas Tartu Maakohtult, et tal võimaldataks nii konfiskeerimise asendusraha kui ka menetluskulusid hakata tasuma igakuiste osamaksetena alates 2016 augustikuust. Tartu Maakohtu 12.10.2016 määrusega jäeti O. Paasi taotlus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 05.11.2016. 12.01.2017 esitas O. Paas Tartu Maakohtule järjekordse taotluse temalt Tartu Maakohtu otsusega välja mõistetud summade tasumise tähtaja pikendamiseks 1 aasta võrra. 16.01.2017 täiendas O. Paas oma taotlust, lubades alates 2017 jaanuarist oma võlgnevuste katteks hakata igakuiselt tasuma 100 eurot, esimese makse olevat teinud O. Paasi elukaaslane E.K. .

2.Tartu Maakohus jättis oma 24. jaanuari 2017 määrusega O. Paasi taotluse rahuldamata. Kohus on O. Paasile kahel korral vastu tulnud, võimaldades tal menetluskulud ja kuriteoga saadud tulu konfiskeerimise asendusraha tasuda osadena pikema aja jooksul. Sellele vaatamata ei ole O. Paas hakanud riigile neid summasid tasuma. Riigi Tugiteenuste Keskuse kinnituse kohaselt ei ole 17.01.2017 seisuga O. Paasilt välja mõistetud summade katteks laekumisi toimunud. Samuti ei ole tõesed O. Paasi väited tema halva materiaalse olukorra kohta. Süüdimõistetu viibib käesoleval ajal kinnipidamisasutuses ning talle on tagatud toit, eluase ja riided riigi poolt. Samas on O. Paasil vangis viibimise vältel olnud arvestatavaid sissetulekuid. 2016. aastal oli O. Paasi sissetulek 4518 eurot ning 2017. aastal juba 378 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskuse hinnangu kohaselt oleks O. Paas oma 2016 sissetulekute juures saanud riiginõudeid tasuda vähemalt 2250 euro ulatuses. Tallinna Vangla kinnituse kohaselt ei olnud O. Paas 20.01.2017 seisuga Tallinna Vanglale esitanud taotlust, et vangla teeks O. Paasi vabakasutuskontolt igakuiselt ülekandeid menetluskulude katteks, kinnipeetav plaanib seda teha alles 2017 veebruarikuust. Kohtu hinnangul on pigem tegemist järjekordse tähtaja pikendamise taotlusega selleks, et O. Paas saaks võimalikult pika aja jooksul vältida mainitud riiginõuete tasumist.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2017 määruse peale esitas süüdimõistetu O. Paas määruskaebuse, milles palub kohtul hinnata asjaolusid ja ajatada temale määratud riiginõuete tasumine 1 aasta peale. O. Paasi selgituste kohaselt on tal tahe tasuda kohtuotsusega välja mõistetud riiginõudeid. Ta on üritanud sõlmida vanglaga otsekorralduslepinguid ja palunud kohtult võlgnevuse ajatamist ning maksetähtaja pikendamist, olles võlgnevusest omal algatusel tasunud 100 eurot. O. Paas ei soovi mitte kuidagi vältida ega venitada nõuete tasumisega, vaid soovib võimalust nüüd, kus tal on viimaks avanenud võimalus selle nõudega tegeleda ja see tasuda. O. Paasi selgituste kohaselt oli ta varasemalt (2014. aastal) kinnises vanglas ilma võimalustest selle võlgnevusega tegeleda. 2015. aastal oli O. Paas avavanglas, kus käis tööl miinimumpalga ees ja tasus 70% palgast vabanemisfondi, toetas tütre õpinguid ülikoolis ja tasus riiginõude kohtuasjas nr 1-15-3082 summas 294 eurot. O. Paas lisas määruskaebusele lisa, milles on maksekinnitus 100 euro tasumise osas. O. Paas selgitas materiaalse olukorra osas, et 2016. aastal oli ta sissetulek 4518 eurot, sellest 1290 eurot liikus vabanemisfondi, 960 eurot tütre õpingute toetuseks, 294 eurot teise kohtuasja nõuete tasumiseks ja 408 eurot bussikuukaardi ostmiseks, 1800 eurot igakuisteks väljaminekuteks riiete, hommikutoidu, hügieenitarvete ostuks. Seega oli majanduslik seisukord kehv, väljaminekuid 2016. aasta jooksul oli kokku 4752 eurot, mis ületab sissetulekud. 2017. aastal töötasust (378 eurot) läks 100 eurot E.K. ule esimese osamakse tasumiseks MTA-le. 80 eurot töötasust läks tütrele ülikooli õpingutoetusteks ning 120 eurot vabanemisfondi, 34 eurot bussipileti ostuks ja isiklikeks vajadusteks jäi alles 44 eurot. O. Paas lisas juurde ka lisa 21.05.2016 esitatud taotluse ja vanglaametniku vastuse sellele, millest tuleneb O. Paasi tahe maksta ülekandeid korraldusena.

O. Paas lisas määruskaebusele selgituse, milles selgitab, et E.K. u ja O. Paasi kontaktisiku vahelisest vestlusest selgus, et E.K. unustas märkida arvele viitenumbri, mistõttu makse ei liikunud edasi. Samuti lubab O. Paas, et maksed laekuvad igakuiselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2017 määruse muutmata ning O. Paasi määruskaebuse rahuldamata.
5.KrMS § 424 kohaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused menetluskulude ajatamiseks. Käesoleval juhul on O. Paas määruskaebuses välja toonud, et kuna tema sissetulekud on minimaalsed, ta on täitnud teisi temal lasuvaid võlgu, toetanud oma tütart ülikooliõpingutes ning vabanemisfondi on kinni peetud suur osa sissetulekust, ei ole tal võimalik olnud asuda täitma antud kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulusid. O. Paas soovib, arvestades tema olukorda ja varalist seisundit, et kohus lubaks tal menetluskulude tasumist vaba graafiku alusel.
6.KrMS § 424 mõjuva põhjusena, mis takistab kohtu määratud tähtajaks loetletud rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi täita määratud tähtajaks. Ringkonnakohus on seisukohal, et O. Paas ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid tasumise tähtaja täiendavaks pikendamiseks. Süüdimõistetu on taotlenud tähtaja pikendamist sisuliselt põhjusel, et tema sissetulek ei ole piisavalt suur, mistõttu ei ole ta antud kriminaalasja menetluskulude tasumiseks olnud senimaani võimeline. Seega oleks pidanud O. Paas esitama tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Süüdlasel tuleb tõendada, et tema sissetulekust tõepoolest ei piisa menetluskulude tasumiseks ning tal puudub muu vara. Kuna O. Paas ei ole selliseid tõendeid esitanud, vaid on esitanud paljasõnalised väited-loetelud tehtud kulutustest, ei esine alust menetluskulude tasumise tähtaja ajatamiseks.
7.Oluline on ka seejuures arvestada, et alates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas kriminaalasjas (03.01.2015) on O. Paas tasunud riiginõudeid vaid 100 euro ulatuses ja seda ka alles käesoleva taotluse kinnituseks, tõendamaks, et tal esineb huvi riiginõuete tasumiseks. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks ajatada menetluskulude tasumist kolmandat korda (kohtuotsusega ajatati riiginõuete tasumine ositi 1 aasta peale, 10.12.2015 pikendas Tartu Maakohus määrusega veel kord O. Paasilt kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumise tähtaega 1 aasta võrra), arvestades, et O. Paasi soov oleks tasuda igakuiselt 100 euro kaupa. O. Paasil on jäänud tasuda menetluskulusid kogunõude ulatuses 2152,55 eurot ning KarS § 84 nõudel 7541,39 eurot. Tulenevalt Riigi Tugiteenuste Keskuse vastusest 17. jaanuaril 2017 maakohtu nõudele on RTK kinnitanud, et tulenevalt VangS §-st 44 laekuvad kõik O. Paasi sissetulekud vabakasutusse, tema vabanemisfond on täitunud ja arvestades isiku sissetulekut 2016. aastal, oleks O. Paas 2016. aastal võinud tasuda nõudeid vähemalt 2250 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et O. Paasi käitumine viitab pigem sellele, et tal ei olegi plaanis menetluskulusid tasuda ning tähtaja pikendamine seda asjaolu ei muudaks. O. Paasil on vangistuses võimalus käia tööl ning nähtuvalt taotlusest ongi tal töökoht olemas, samuti on võimalik täita rahalisi kohustusi oma koguvarast. Määruskaebuses välja toodud kulutused igapäeva vajadustele ja tütre toetuseks on isiku enda otsustus oma vara kasutamise ulatuse osas. Nähtuvalt toimiku materjalidest ja kinnistusraamatust kuulub O. Paasile korteriomand kaasomandis G.F. iga, XXX. O. Paas on 21.07.2015 Tartu Maakohtule laekunud avalduses märkinud, et käesolev korteriomand on välja üüritud ja samaaegselt ka müügis. Kuna käesoleval hetkel on kinnistusraamatu kohaselt omanikud endiselt G.F. ja O. Paas, on tegemist O. Paasi varaga, mille arvelt saaks tasuda ka riiginõudeid käesolevas menetluses korteriomandi realiseerimisel.
8.Olukorras, kus menetluskulud jäävad kohtu poolt määratud tähtajaks tasumata, edastatakse jõustunud kohtuotsus tasumata menetluskulude võlgnevuse ulatuses riigituludesse sissenõudmiseks täitmiseks kohtutäiturile seoses seaduses sätestatud ositi tasumise tähtaja möödumisega. Seega juhul, kui mõjuvaid põhjuseid vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks täitemenetluse väliselt ei esine, läheb

menetluskulude tasumise nõue tähtaja möödumisel kohtutäiturile ning isikul tuleb täitemenetluses oma nõue täita.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.