Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatava, kannatanu ja teiste isikute elukohti ning kannatanu ja teiste isikute nimed asendada initsiaalidega; kannatanu ning teiste isikute muud isikuandmed asendada tähemärkidega.
Kriminaalasi nr 1-17-835 kokkuleppemenetluses
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
06.märts 2017.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-835 (16278001054)
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Jane Oidsalu
Kriminaalasi
M.A süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Evelin Merilaine
Kaitsja Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel kaitsjata
Anu Vilt – riigi õigusabi osutamise korras kokkuleppe punktis 13 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu
Süüdistatav
M.A
elukoht XXXXXXXX, XXXX XXXX, XXXXX,
isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik emakeel eesti keel, põhiharidus
kriminaalkorras karistatud ühel korral, tõkendita
KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada M.A KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 6 kuud vangistust M.A-le kriminaalasjas nr 1-15-4763 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.06.2015.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa – 6 kuu vangistuse võrra, ja mõista M.A-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada 1 aasta vangistust 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 18 kuu vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates.
KarS § 69 lg 4 alusel on M.A üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma:
• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
62-66; KrMS § 175 lg 1 p 4), 352.50 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).
Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99917700016197 ühele järgmistest kontonumbritest: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-17-835, menetluskulu 06.03.2017.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse
kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Turvakaamera salvestised ühel plaadil (ümbrikus lk 28) jätta kriminaalasja juurde toimikusse. Kohtuotsus edastada kannatanule A.P.le (elukoha aadress – lk 57). Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile ja kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) M.A süüdistatakse selles, et tema 16.07.2016 kella 00.47 paiku, olles alkoholijoobes Tartu linnas Võru 55F asuva Sõbra Pesa juures, s.o avalikus kohas tungis kallale A.P.le, mille käigus lõi kannatanut ühe korra rusikaga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustas M.A A.P.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse: peapõrutuse. Eeltooduga rikkus M.A korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellega pani M.A toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kuriteoga tekitas M.A kannatanule füüsilist ja moraalset kahju. Tsiviilhagi ei ole esitatud. KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus M.A-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust M.A-le 12.06.2015 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-4763 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 6 (kuus) kuud vangistust, võrra ning mõista M.A-le lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada M.A-le mõistetud 1 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 18 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada M.A käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab. KarS § 69 lg 4 alusel on kriminaalhooldusametnikul õigus lugeda M.A poolt KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustuse – osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis – täitmise korral üldkasuliku töö tegemise tunnid kuni 30 (kolmekümne) tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. M.A-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Kriminaalmenetluse kulud: 865.80 eurot, millest: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 160.80 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tal on ametlik töökoht ja igakuiseks brutopalgaks on 643 eurot, kuid lisaks on tal võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline (osa sundrahast) riigi kanda jätmine ja menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista M.A-lt menetluskuluna välja sundraha summas 352.50 eurot ja kaitsjatasu summas 160.80 eurot, s.o kokku 513.30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 352.50 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 513.30 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning igakuiselt tuleb M.A tasuda vähemalt 42.78 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (viimane makse 42.72 eurot, kuna 513.30 eurot ei jagu 12-ga jagades täpselt). Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel ja võlgnikul tuleb tasuda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga või avalikõigusliku nõudeavaldusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises. Süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetlusest. Kohtunik Heli Sillaots
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.