Tallinna Ringkonnakohus 1. märts 2017, Tallinn kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-16-10643
Kohtukoosseis
Sten Lind, Ivi Kesküla, Orvi Tali
Vaidlustatud kohtuotsus
Harju Maakohtu 2. detsembri 2016 otsus
Kriminaalasi
Z.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi lühimenetluses
Apellant
kaitsja Z.K
Süüdistatav
ik: XXX; elukoht: XXX; XXX; emakeel: vene keel; XXX; XXX; kriminaalkorras karistatud 12-l korral, viimati Harju Maakohtu 01.07.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi vangistusega 7 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuu 20 päevani. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistamine.
Kaitsja
Jugans Grossmann
Prokurör
Helen Kiviloo
Kuna varasemad karistused ei ole Z.K-le mõju avaldanud, ei pidanud kohus võimalikuks asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. Samuti ei pidanud kohus võimalikuks jätta vangistust tingimisi täitmisele pööramata. Kohus märkis, et toimikumaterjalidest nähtuvalt on Z.K olnud probleeme ka narkootikumidega. Narkootikumide (episoodiline) tarvitamine kui ka töökoha ja sissetulekute puudumine on tegurid, mis mõjutavad Z.K pidevalt uusi vargusi toime panema. Seega eksisteerib oht, et vabaduses jätkab isik elatusvahendite hankimist kuritegelikul teel.
Apellatsioonis on peetud mõistetud karistust toimepandud tegu arvestades põhjendamatult raskeks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on mõistnud Z.K-le karistuse, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on põhjendanud, miks ta mõistis Z.K-le just sellise karistuse. Kohus nentis, et varastatu väärtus ei olnud suur. Samuti leidis kohus, et karistust kergendav asjaolu on Z.K puhtsüdamlik kahetsus. Z.K süüd suurendavaks luges kohus aga seda, et ta pani kuriteo toime vaid vähem kui 2 nädalat pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemiselt. Ringkonnakohus leiab, et selle asjaolu arvestamine isiku süü suuruse hindamisel on põhjendatud, kuivõrd tegemist on süstemaatilisust iseloomustava tunnusega. Maakohus on otsuses nimetanud karistust raskendava asjaoluna ka omakasu motiivi. Sellele karistust raskendavale asjaolule tuginemist peab ringkonnakohus aga KarS §-s 59 sätestatud karistust raskendava asjaolu korduva arvestamise keelu rikkumiseks. KarS § 199 lg 1 ei nimeta küll otsesõnu koosseisutunnusena omakasu motiivi, kuid see sisaldub võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgis. Korduvarvestamise keeld hõlmab ka süüteo olemusest tulenevaid tunnuseid (Sootak/Pikamäe. KarS. Kommenteeritud väljaanne. 4. vlj. Tallinn 2015 – J. Sootak. § 59 komm. 2). Kohtukolleegium leiab aga, et ka selle raskendava asjaolu kõrvalejätmisel vastab maakohtu mõistetud karistus Z.K süüle ja tema isikule. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu mõistetud karistuse muutmata, kuid jätab KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu otsuse põhiosast välja maakohtu tuvastatud karistust raskendava asjaolu – omakasu motiivi.
toimepanemises. Neid probleeme ei saa ära hoida üldkasuliku töö tegemine, kuna üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Ka asjaolu, et üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatakse süüdimõistetu kriminaalhooldaja kontrollile, ei ole piisav, et pidada üldkasulikku tööd uute kuritegude ärahoidmisel efektiivseks. See, et Z.K on jätkanud varguse katsete toimepanemist hoolimata sellest, et teda on korduvalt karistatud vangistusega, näitab, et isegi oht, et teda karistatakse taas vangistusega, ei hoia teda tagasi uute kuritegude toimepanemisest. See on oluline, kuna ka üldkasuliku töö tegemise n.ö tagatiseks on võimalus pöörata vangistus täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind
Ivi Kesküla
Orvi Tali
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.