Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas Aleksandr Kozlik ́ule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas karistusaja hulka eelvangistuse, s.o kahtlustatava kinnipidamise aja 03.07.2016-04.07.2016, 07.10.2016-08.10.2016, s.o kokku 4 (neli) päeva. Kandmisele kuuluvaks luges 7 (seitse) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse algust arvestas alates 05.11.2016. Aleksandr Kozlik ́u suhtes valitud tõkendi vahistamine jättis kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tõkendi tühistas. Kannatanu KP esitatud tsiviilhagi rahuldas. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõistis Aleksandr Kozlik ́ult välja kannatanu kasuks 504,50 eurot. Mõistis Aleksandr Kozlik ́ult välja KrMS § 180 lg 1, alusel menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ettenähtud sundraha 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ettenähtud kaitsetasu 264 eurot. Määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul.

APELLATSIOON:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Usaldusväärse tõendina käsitatava tunnistaja SR ütluste kohaselt( 1kd. t.lk.126-129) ta nägi, et üks noormees pani endale šokolaade taskusse. Ta arvas, et noormees tahab need varastada ja sulges kassa juures olevast nupust kaupluse ühed uksed. Kuna teisi uksi sulgeda nupust ei saa, läks ta ise teise ukse ette. Noormees tuli lahtise ukse juurde ja tahtis väljuda, kuid ta ei lasknud. Kui noormees tahtis ust lahti teha, kukkus üks šokolaad tal maha. Teised oli ta jõudnud juba ennem tagasi panna. Tõendiks on ka asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega( 1 kd. t.lk. 152-155). Vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldud turvakaamera lindistuselt nähtub, et menetluse käigus tuvastatud Aleksandr Kozlik, viibides XXX Tallinnas asuvas teenindusjaama siseruumis, hoiab kahe käega kõhu peal tuvastamata koguses Tupla šokolaade. Seejärel kükitab ja peidab šokolaadid endale põue ning liigub välisukse juurde, mille uksed jäävad aga kinni. Seejärel tuleb Aleksander Kozlik saali tagasi ja võtab põuest sinna varem pandud šokolaadid. Süüdistatava apellatsioonis esitatu, et tema turvaväravaid ei läbinud, on kummutatud vaatlusprotokolliga ja sellel lisatud fotodega, millede kohaselt Aleksander Kozlik, pärast seda kui ta oli mitmed Tupla šokolaadid endale põue peitnud, läks turvaväravate vahelt läbi vahetult seal oleva välisukse juurde, et koos põue peidetud kaubaga kauplusest väljuda. Kuid ta ei saanud seda teha, kuna uksed ei avanenud. Alles seejärel suundus ta kaupluse sisemusse tagasi ja hakkas põuest šokolaade välja võtma, kusjuures üks jäi põue kuni selle väljakukkumiseni. Kolleegium leiab, et nii tunnistaja ütlustega kui ka vaatlusprotokolli andmetega on tuvastamist leidnud, et Aleksandr Kozlik pani toime võõra vara varguse katse. Samuti tunnistab Aleksandr Kozlik ise, et kavatses šokolaadid varastada ja vastavalt ka käitus, peites need endale põue ja liikudes välisukse juurde kauplusest väljumiseks. Tema poolt varguse toimepanemine jäi lõpule viimata vaid teenindusjaama töötaja sekkumise töötu, kuna viimasel õnnestus enne Aleksandr Kozliku poolt kauplusest väljumist, välisuks sulgeda ja takistada teda mõlemast uksest väljuda. Seega ei loobunud Aleksandr Kozlik vabatahtlikult varguse toimepanemisest ja seda ka juhul, kui ta ei saanud aru, et üks šokolaad jäi põue. Võõra vara varguse katse oli lõpule viidud ja kuriteo lõpuleviimise muutis võimatuks kaupluse töötaja õigeaegne reageerimine ja Aleksandr Kozliku takistamine. Eeltoodust tulenevalt kolleegium leiab, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava Aleksandr Kozliku talle esitatud süüdistuse kogumahus süüdi tunnistab ja on esitanud oma põhjendused tema käitumise õigusliku hinnangu osas. Kohtukolleegiumil puudub alus tõendeid teisiti hinnata või jõuda Aleksandr Kozliku süü küsimuses ja toimepandule antud kvalifikatsiooni osas, maakohtust erinevale seisukohale.

Riigikohus oma lahendis nr 3-4-1-13-15 on sedastanud, et KarS § 692 lg 1 järgi on vangistuse asendamine lubatav üksnes süüdimõistmisel ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu kuriteo toimepanemises. Narkomaanide sõltuvusravi puhul on tegemist meditsiinilise raviga. Konkreetse süüdlase häire ravitavuse või kontrollile allutavuse üle otsustamise näol on tegemist õigusvälise asjaoluga, millele saab vastata kriminaalmenetluses ekspert ekspertiisiaktis ja seda konkreetse kriminaalasja tehiolude põhjal. Süüdistataval on maakohtus selgitatud lühimenetluse erisusi. Seega oli süüdistatav teadlik sellest, et lühimenetluses toimub asja arutamine vaid kriminaalasja materjalide põhjal ja sellisel juhul pole kohtul võimalik uusi tõendeid koguda ega ka vastu võtta. Maakohtus süüdistatav ei loobunud lühimenetluses asja arutamisest ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist. Kriminaalasjas puudub ekspertiisiakt KarS § 692 sätestatud ravi kohaldamise vajalikkuse osas. Ka ringkonnakohtul puudub KrMS § 233 lg 1 sätestatust tulenevalt võimalus ja seaduslik aluse uute tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks. Kolleegiumil puuduvad seaduslikud alused KarS § 692 sätete kohaldamiseks, mistõttu süüdistatava taotlus vangistuse asendamiseks sõltuvusraviga, rahuldamisele ei kuulu.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.