Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 alusel pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 056, 6 637 076).

mis tuleb hüvitada AS-le Balti Karusnahk, tasudes selle AS Balti Karusnahk arvelduskontole nr EExxxxxxxx AS Swedbank, märkides selgitusena: „G.I , 1-16-7566, tsiviilhagi hüvitamine“.

300 tk isaseid toornahkasid Black Gross Mink Skins väärtusega 90 eurot/tk, kokku väärtusega 27000 eurot, 312 tk nahka Silver Fox väärtusega 150 eurot/tk, kokku väärtusega 46800 eurot, 12 tk nahka Blue Fox väärtusega 130 eurot/tk, kokku väärtusega 1560 eurot. Seega G.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil suures ulatuses, grupis ja sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tunnistaja Xxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt pani tema vargusele eelneval päeval 2300 naaritsa emanahka konteinerisse ja Xxxx pani isanahad teistesse konteineritesse. Kui järgmine hommik tööle läks, siis see konteiner, mis tema õhtul tegi, oli tühi. Ei mäleta, et oleks Sergeid näinud kolmanda angaari territooriumil, kus nad sorteerivad nahku, on paar korda Sergeid näinud endise naise juures, aga see on eraldi, kus on ladu. Tunnistaja Xxxxi kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta 2013. a jaanuaris Balti Karusnahk ettevõttes, kui hommikul kell 7 tööle minnes avastas, et võrkaias on auk sees ja kolmanda angaari uks on avatud. Kuna öösel sadas värske lumi, siis olid näha paljud jalajäljed ukse ees. Vaatas uksest sisse ja sai aru, et konteinereid on liigutatud võrreldes eilse õhtuga. Helistas Xxxx ja siis politseisse. Ja mis oli kõige huvitavam, need konteinerid, mis olid pirkeerimata nahkadega, neid keegi ei puutunud. Need konteinerid, mis olid pirkeeritud ja valmis tehtud oksjoni jaoks, need olid kõik varastatud. Neid nahku on mitte lihtsalt kergem realiseerida, vaid see näitab, et nad on kontrollitud ja nad on kvaliteetsed. Videosalvestust vaadates leiab, et need inimesed, kes olid sees, nad olid instrueeritud ja nemad teadsid seda angaari absoluutselt täpselt, sellepärast, et nemad ei käinud selles angaaris nagu võõras kohas, vaid tulid sisse ja teadsid kuhu minna ja mis teha. Üks neist võttis pundi sinirebaseid, kus on 12 tk ja pärast ei lähe enam sinirebaste juurde, vaid läheb juba hõberebaste juurde ja võtab neid. Sel momendil tuli ta järeldusele, et kuskil on ka instruktor, sest nad hakkasid võtma ainult hõberebaseid, mis on kallim kui sinirebane. Samuti teab, et Xxxx poeg käis isa öövalves aitamas. Edasi juhib kohus tähelepanu ka sündmuskoha vaatlusprotokollile koos fototabeli ja lisaga nr 1 (tl 34-59), kus vaadeldavaks sündmuskohaks on Harjumaal Keila vallas Karjakülas Keila tee 2 asuv piiratud territoorium. Nähtub, et angaar nr 3 ees väravate juures on valvuriputka, angaarist vasakul pool on paari meetri kaugusel koeramajake ja koer. Angaari siseseinale ukse kohale on kinnitatud valvekaamera. Samuti nähtub, et angaari taga on võrkaed kahjustatud ja lumel mitmed erinevad jalatsijäljed. Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 99-136) kohaselt on vaadeldavaks objektiks salvestus CD-plaadil, mis on saadud Harjumaal Keila vallas Karjakülas Keila tee 2 angaaris nr 3 asuvast videokaamerast. Vaatlusprotokolli kohaselt siseneb angaari kõigepealt üks inimene, kes suundub otsejoones rippuvate karusnahkade taga asuva konteineri juurde ja temale järgneb ka teine isik. Näha on, et isikud kannavad peas maske. Siis nad lahkuvad ja kuskil 8 minuti pärast tulevad mustade kilekottidega tagasi konteineri juurde, kuhu panevad nahad sisse. Siis nad lahkuvad uuesti ja minuti pärast tuleb üks isik tagasi ja hakkab samast kastist nahku kilekotti panema. Tuleb ka teine isik ja aitab nahku kotti panna. Kui nad lahkuvad koos täis kilekotiga, siis haarab üks neist kaasa ka rebasenahad, mis ripuvad nagidel. Jällegi sisenevad isikud angaari ja panevad paremal pool konteineris olevad nahad kilekotti ja lahkuvad. Järgmisel korral lähevad isikud vasakul pool asuva konteineri juurde, panevad koti nahku täis ja lahkuvad ning niiviisi kolm korda edasi-tagasi. Lõpuks sisenevad isikud angaari ja hakkavad paremal pool kastidest nahku kilekottidesse panema. Lõpuks on angaari keskel ligi 10 kilekotti ja siis hakkavad isikud neid angaarist välja vedama. Kogu tegevus võtab aega kuskil 45 minutit. Tunnistaja Xxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta 2013. a AS Balti Karusnahk töölisena. Valvuriputka on angaari uksest ca 20 m, valvuriks oli too õhtu xxxx, koer on 3 m kaugusel uksest. Tavaliselt koer haugub võõraste peale. Ei tea, et G.I oleks karusloomi kasvatanud. Tunnistaja xxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta varguse toimepanemise ajal valvurina valves, magas ja ei näinud ega kuulnud midagi. Peale rasket tööpäeva ei jõua öö otsa valvata. On kindel, et 100% kõik valvurid jäävad öösel magama. Valvuriputkast on muidu näha angaariuks, kuid sellel ööl oli furgoonauto seal ees. Valvuriputkast kohta, kus aias auk oli, näha ei ole, sest see jääb angaari taha. Koer, kes tavaliselt võõraste peale haugub, see öö ei haukunud.

Kõigist eeltoodud tõenditest nähtub, et 22.01.2013 - 23.01.2013 öösel Harjumaal Keila vallas Karjakülas Keila tee 2 asuvas aiaga piiratud territooriumil valdaja Balti Karusnahk AS-i angaari nr 3 ukseluku lõhkumise ja aeda augu tegemise teel sissetungimine ning Balti Karusnahk ASle kuuluvate toornahkade vargus on toime pandud vähemalt 2 isiku poolt. Varguse toime pannud isikud liikusid pimedas angaaris sirgjooneliselt nende konteinerite juurde, kus olid järgmisel päeval oksjonile minevad valmis pandud ja märgistatud nahad, s.t varguse toimepanijad teadsid täpselt, kust ja milliseid nahku võtta. Seega pidid nad olema varem seal angaaris mitte ainult käinud, vaid olema kursis ka kogu tööprotsessiga ja sellega, et nahad on oksjonile viimiseks ette valmistatud ja eelmisel päeval paigutatud vastavatesse konteineritesse. Seda näitab veel seegi, et kuigi oli pime, liikusid vargad sirgjoones õigete konteinerite juurde. Samuti asjaolu, et siseneti uksest, mis asus nahkadele kõige lähemal, mitte ei mindud teiselt poolt angaari, kus oleks nahkadeni jõudmiseks pidanud ära lõhkuma 4 ukselukku. Kuna vargad olid koerale tuttavad isikud, siis ei hakanud ka uksest 3 meetri kaugusel asuv koer haukuma. Kuna valvuriputka ja angaariukse vahele oli pargitud suur furgoonauto, siis ei saanud ka valvur midagi kahtlast näha, sest tema vaateväli oli suletud. Arvestades seda, et vargad kasutasid enda varjamiseks maske, siis pidid nad ka teadma, et angaaris asub kaamera. Seega varguse toimepanijateks pidid olema isikud, kes töötasid või olid varem töötanud AS-s Balti Karusnahk. Süüdistatav end varguse toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et tema oli varguse toimepanemise ajal raseda naisega kodus. Käis peale seda, kui ta ametlikult töötas Balti Karusnahk firmas veel aastaid hiljem oma isa valvurina asendamas, mille eest sai ümbrikupalka. Käis ka kolmanda angaari territooriumil, sest seal töötas ta sugulane ja ema. Suitsetas ja jõi teed seal ning vahel aitas neil tööd teha, konteinereid liigutada. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kohtuistungil ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlustele, mille kohaselt ta ei ole kunagi kolmandas angaaris käinud. Inimestel, kes seal ei tööta, ei ole lubatud seal käia. Kohtuistungil seletas süüdistatav kohtueelses menetluses ja kohtumenetlusel antud ütluste erinevust sellega, et ju ta sai küsimusest valesti aru. Kohtu hinnangul võis süüdistatav küll küsimusest valesti aru saada, kuid vastus on väga üheseltmõistetav. Seega jätab kohus süüdistatava eeltoodud diametraalseslt vastuolus olevad ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele (RKKKo 3-1-1-131-13, p 11). Seega jätab kohus siinkohal süüdistatava ütlused kõrvale ja juhib tähelepanu DNA ekspertiisiaktile nr 13E-GE0826 (tl 138-146), mille kohaselt sündmuskohalt angaaris asuvalt aluselt ja aluse osalt (milles olid varastatud nahad) saadi DNA täisprofiil, mis pärineb enam kui ühelt isikult. Proov A131121 puhul saadud tulemuste alusel ei saa välistada G.I-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis ja proov A131123 puhul saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada G.I-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-29-14 p 12 kohaselt

DNA ekspertiisiakt nr 15E-GE1441 (tl 148-152) näitab proovist A131121 saadud DNAsegaprofiili alusel arvutatud tõepära suhet: G.I ja kolme tundmatu isiku DNAprofiili saamine on 3,4x103 korda tõenäosem, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Samuti proovist A131123 saadud DNAsegaprofiili alusel arvutatud tõepära suhe: G.I ja ühe tundmatu isiku DNAprofiili saamine on 1,8x105 korda tõenäosem, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Seega, kuna antud juhul DNA ekspertiisiakt nr 15E-GE1441 (tl 148-152) tõendab, millise tõenäosusega on sündmuskohalt angaaris asuvalt aluselt ja aluse osalt saadud DNA profiil kattuv G.I DNA profiiliga, siis kohus loeb tõendatuks, et G.I on katsunud just neid aluseid, kust varastati karusnahkasid. Samas ei ole ühtegi tunnistajat, kes ise angaaris nr 3 töötasid, kinnitanud või näinud, et G.I oleks seal abiks käinud ja konteinereid liigutanud. Esiteks kammiti seal nahkasid, mis tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt panid tema ja Xxxx oksjoni konteineritesse. Teiseks need konteinerid olid spetsiaalselt oksjoni jaoks toodud Soomest mitte ei olnud Balti Karusnahk omad. Lisaks sellele, kuigi süüdistatav võis angaaris nr 3 käia ema ja sugulast vaatamas, siis ei ole kumbki neist tunnistajana üle kuulatud kinnitamaks, et ta seal ka konteinereid liigutamas käis. Seega ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatava DNA oleks juba eelnevalt just nende kahe aluse peal olnud, mille seest nahad ära varastati. Seejuures ei ole süüdistatav selgitanud ka seda, et ta oleks neid konteinereid Soomest toomas käinud, mis annaks aluse väita, et tema bioloogiline materjal sattus konteinerile nende Soomest transportimise käigus. Edasi toob kohus välja ka mitmed kaudsed tõendid, mis näitavad, et just süüdistatav on süüdistusaktis nimetatud varguse toime pannud. Kohus juhib tähelepanu riigikohtu praktikale, millal kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud ka kaudsetele tõenditele tuginevalt, s.t sellistele tõenditele, milles ei sisaldu teavet otseselt tõendamiseseme asjaolude, vaid nn vahepealsete faktide kohta. Kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab aga seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil kindlaks tehtud tõendamiseseme välised asjaolud (vahepealsed faktid) võimaldavad kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt RKKKo 3-1-1-21-09, p 8). Xxxx esitas arstitõendi (tl 9) selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda kohtuistungil ütlusi anda. Prokurör taotles KrMS § 291 lg 1 p 3, lg 3 alusel tunnistaja varem antud ütluste tõendina vastuvõtmist, koos tõlkega ja lisadega. KrMS § 291 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja ei ole võimeline ütlusi andma oma

terviseseisundi tõttu ning kuna on täidetud kõik kolm KrMS § 291 lg 3 tulenevat eeldust, s.o ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid; siis võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused. Tunnistaja Xxxx kohtueelses menetluses antud ütluste (tl 15-20) kohaselt, oli ta süüdistatava endine abikaasa, kellega neil on ühine poeg. Ta pani tähele, et peale varguse toimumist paranes G.I majanduslik seis. Liikusid jutud, et Sergei on vargusega seotud. Sergei hakkas elama laia elu, ostis nende ühisele pojale laste ATV, vedas sõpru Saunamaailma puhkama ja ostis endale uue auto Audi. G.I varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli (tl 217-223) kohaselt on 2012 kuni 2013 isiku legaalsete sissetulekute ja tegelike kulutuste vahe 14 158,48 eurot. Seega sai G.I suures summas teadmata allikatest sissetulekuid peale süüdistuses kirjeldatud varguse toimumist. Samuti nähtub Maanteeameti registriväljavõttest (tl 224) ja müügilepingust (tl 225), et 08.04.2013 on G.I poolt ostetud 2008 a sõiduauto Audi A6, mille hinnaks on märgitud „kokkuleppel“. Süüdistatava ütluste kohaselt andsid talle peale pulmi uue auto ostmiseks raha abikaasa vanemad, kellel on hea sissetulek. Saunamaailma tegid talle sõbrad kingituseks, kuna olid pulmad ja sündis tütar. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatav ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit oma ütluste tõendamiseks. Ei ole esitanud taotlust naise vanemate tunnistajana kohtusse kutsumiseks esitatud versiooni kinnitamiseks või esitanud muid dokumente selle kohta, kust raha pärit on. Rahaliste vahendite liikumine kontol või väljavõtmine kontolt oleks üheselt tuvastatav pangakonto väljavõtetega, kusjuures sellisel juhul oleksid nähtavad nii rahaliste vahendite suurus kui ka nende ülekandmise või väljavõtmise aeg. Kuivõrd sellise versiooni esitamisega asus süüdistatav aktiivsele kaitsele, siis pidi ta ka esitama oma väiteid tõendavaid tõendeid või andma kohtule võimaluse neid kontrollida. Kuivõrd süüdistatav ei ole oma versiooni tõendamiseks tõendeid esitatud, ei tema ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust naise vanemate tunnistajana ülekuulamiseks või täiendavate kirjalike tõendite vastuvõtmiseks, s.o esitatud versiooni tõendamiseks, on tegemist tõendamata väidetega ja need väited tuleb jätta tähelepanuta. Seda enam, et kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad hoopis seda, et ka G.I ämma Xxxx väljaminekud ületavad 2011 kuni 2014 tema legaalset sissetulekut summas 2950 eurot (tl 231-236). Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et süüdistatava majanduslik olukord peale varguse toimumist paranes tunduvalt. Kohus toob siinkohal välja ka süüdistatava kohtuistungil antud vastuolulised ütlused oma majandusliku olukorra kohta. 17.11.2016 toimunud kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta majanduslik olukord oli halb, 2011 lahutas abielu ja pidi lapsele maksma alimente kuni 2015 aastani. Tuli isegi korter maha müüa, kuna ei suutnud korterit ja alimente maksta. Olid finantsprobleemid ja tuli asuda elama isa juurde, isa ise läks tallu elama. Palk oli 2009-2012 kuskil 700-800 eurot. Samas oma lõppsõnas ütleb süüdistatav,

Järgmiseks juhib kohus tähelepanu tõenditele, mis näitavad seda, et süüdistataval oli karusnahkade müümise soov ning ta uuris mitmelt karusnaha kokkuostjalt Xxxx ja Xxxx selle kohta võimalusi.

Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks kohtuistungil avaldatud G.I kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtuvalt on G.I andnud ütlusi, et ta ei tunne Xxxx ning samuti ei tundnud ta Xxxx ära foto pealt, rõhutades, et ta ei ole seda isikut mitte kunagi varem näinud. G.I kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 154-155) kohaselt võeti kinnipidamisel G.I-lt muuhulgas ära mobiiltelefon, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 156-165) ja mille kohaselt G.I tunneb Xxxx ja Xxxx , kes tegelevad naha ja karusnaha jaemüügiga (tl 239; 237-238). Samuti nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (tl 201), et G.I suhtles enne varguse toimumist, s.o 18.12.2012-07.01.2013 Xxxx . Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt on ta firma Link Est OÜ omanik, mis tegeleb karusnahkade müügiga. Karusnahku saab põhiliselt oksjonitel, ekspordib neid Venemaale ja Euroopasse. G.I teab ta kui farmerit, kes helistas temale ja soovis müüa loomanahkasid. Lepingu sõlmimiseni ei jõudnud, kuna Sergei ütles, et loomad surid ära. Sergei ütles, et ostis pesakonna naaritsaid Balti Karusnahast, hakkab kasvatama, tunneb huvi, kui valmis, kellele saab müüa. Kavatses sõita ka farmi vaatama, aga kuidagi ei õnnestunud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta tegelikult ikkagi suhtles Xxxx , kuna ta ise soovis naaritsaid kasvatama hakata. 2013 kavatses farmist osta emase naaritsa, kes võib saada kuni 12 järglast. Uuris juba nahkade müümise võimalusi, kuid see isik keeldus lõpuks naaritsa müümisest. Isal aitas tuhkruid kasvatada, nahad müüs xxxx. Kohtueelsel menetlusel antud ütluste vastuolu osas selgitas süüdistatav, et ülekuulamine oli tema jaoks ootamatu ja esimest korda ning ta võis eksida mõnedes ütlustes. Samas nähtub, et süüdistatavat kuulati üle kaks korda ning ka teisel ülekuulamisel kinnitab süüdistatav, et ta ei tunne üldse Sergei Troitskit. Ei ole aga eluliselt usutav, et ka teine ülekuulamine oli nii ootamatu ja šokeeriv, et süüdistatav oleks pidanud vaid sel põhjusel eksitavaid ütlusi anda. Samuti selgitas süüdistatav, et ta ei tundnud selle pärast Xxxx fotol ära, et see foto oli nii vana. Kohtueelsel menetlusel süüdistatav kinnitas . Kohus ei pea ka sellist selgitust usutavaks, kuna süüdistatav nägi ja suhtles Xxxx kuskil aasta paar varem. Veel selgitas süüdistatav kohtuistungil, et ta müüs Xxxx e hoopis kellegi oma tuttava nahkasid, kes ise ei tahtnud sellega tegeleda. Selle tuttava nime ta enam ei mäleta. Samuti ei mäleta süüdistatav enam, kas seal 15 naha hulgas oli ka naaritsa nahkasid, aga kindlalt olid hübriid tuhkru nahad. Samas telefoni teel on ta suhelnud xxxx just vahetult enne varguse toimumist. Tunnistaja xxxx ütluste kohaselt on ta G.I isa. Töötas 2013 Balti Karusnahad lisatööna ka öövalves ning mõnikord asendas teda mitteametlikult poeg Sergei. Ka eelneval ööl enne vargust asendas Sergei teda mõned tunnid. Valveputkast on hästi näha angaari ust, angaari kõrval on koer, kes võõraste peale enamasti haugub. Poeg käis ka kolmandas angaaris sugulast aitamas. Tegeles oma talus tuhkrute kasvatamisega, oli ka 2 emast ja 1 isane naarits, need surid 5-6 aastat tagasi ära. 2012 tal loomi enam ei olnud. Need olid tema loomad, poeg aitas kasvatada. Sergei ise naaritsaid ei kasvatanud, vaid tema ise kasvatas üle 5 aasta tagasi naaritsaid, kes surid ära. Loomad, mis ellu jäid, võtsid naha maha ja müüsid xxxx naise kasuka jaoks. Seega nähtub, et G.Ise karusloomi ei kasvatanud, vaid aitas enne 2012 aastat oma isal xxxx talus karusloomi kasvatada. Xxxx sõnul peale 2012 aastat tal enam loomi ei olnud, need surid ära. Samuti ei tea Xxxx ega süüdistatava sõber Xxxx midagi süüdistatava plaanist hakata kasvatama naaritsaid. Ka süüdistatav ise ütles, et ta plaan jäi katki, kuna lubatud naaritsaid talle ei müüdudki. Sellegi poolest on süüdistatav müünud Xxxx e karusnahku. Samas ei ole süüdistatav esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, kust need nahad siis pärit olid, millest võib järeldada, et need nahad on saadud illegaalsel teel.

Kohus viitab siinkohal ka jälitustoimingu protokollile (tl 202-207), millest nähtuvad G.I vestlused pärast tema kahtlustatavana ülekuulamist selle kohta, kes ta välja andis, tema telefoni kontrollimise ja seal olevate numbrite kohta, mure kohta tema pealtkuulamise osas. Palub oma (tuvastamata) vestluskaaslasel ettevaatlik olla sellepärast, et politsei teda pealt kuulab ja vennale edasi öelda, et hakkavad otsima ja et politseile andis tema üles endine abikaasa, kellega probleemid on. Kõnes abikaasale ütleb Sergei, et

Jälitustoimingu protokollist (tl 209-215) nähtub ka, et G.I suhtleb xxxx, kes töötas varguse toimumise ajal AS-s Balti Karusnahk (tl 230), et vestlustes üritatakse vestluse tegelikku sisu varjata ja öeldakse mitmeid kordi ära põe. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt on ta G.I lapsepõlve sõber, töötas 2013 Balti Karusnahk ettevõttes loomakasvatajana. Selgitab kõne kohta, et see on auto varuosadest, midagi mootoriga seotud, et Sergeil ei olnud raha, et kohe ära tasuda. Kohus juhib tähelepanu, et kui tõesti vestluse sisuks oleks olnud auto varuosad, siis oleks vestluses kasutatud ka sõnu auto või autovaruosad või nimetatud konkreetset sõiduki detaili, kuid neid sõnu ei kasutatud mitte ühtegi korda. Seega jutt rahast ja ülejäänu saamisest, mis on kaugel, samuti mõtleme midagi välja ja räägime siis kui kohtume, ei ole tunnistaja Xxxx ütlustega kooskõlas. Vestluse tegelikku sisu püütakse varjata, kuna mingil põhjusel eeldatakse, et kõnesid kuulatakse pealt ja räägitakse tegelikust asjast siis kui kohtutakse. Kohus leiab, et inimesel, kellel ei ole midagi kuritegelikku varjata, või alust eeldada, et tema kõnesid kuulatakse pealt, puudub ka vajadus sellisteks kõne tegelikku sisu varjavateks kõnedeks. Viimaks juhib kohus tähelepanu ka läbiotsimisprotokollile koos fototabeliga (tl 166-190), mis tõendab G.I elukoha läbiotsimisel mälukaardi leidmist. Eelnimetatud mälukaardilt on asitõendi vaatlusprotokolli (190-199) kohaselt kustutatud 6 fotot, mis taastati. Fotosid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (tl 195-199) ning fotodelt nähtuvad pildid naaritsatest, naaritsanahkadest siseruumis ja naha kammimisest. Kohus toob siinkohal välja tunnistaja Xxxx kohtuistungil antud ütlused fotodel kujutatu kohta:

Süüdistatava ütluste kohaselt tegi ta pildid, et teistele näidata, kus ta töötab. Seega puudus tal ka vajadus antud piltide kustutamiseks. Süüdistatav on pildid aga mälukaardilt kustutanud. Selline süüdistatava käitumine viitab kaudselt sellele, et ta ei soovinud alles jätta mitte ühtegi fotot, mis võiks tekitada kahtlust ja viidata tema võimalikule seosele Balti Karusnahk OÜ-ga. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta on andnud vastuolulisi ütlusi kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetlusel ning need ei riimu ka teiste kohtulikul arutamisel kontrollitud tõenditega. Samuti ei ole süüdistatav oma kaitseversiooni tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Sellest tulenevalt tuleb G.I süüd eitavad ütlused tõendikogumist kui ebausaldusväärsed välja jätta. Kohus ei ole tuvastanud ka kahtlusi, mida saaks hinnata kõrvaldamata kahtlusena, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, kuna mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo

põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (Riigikohtu otsus 3-1-1-38-11). Samuti nähtub Maanteeameti vastusest järelepärimisele (tl 226-227), et G.I on oma sõiduauto Audi A6 vaid 10 päeva peale tema kahtlustatavana kinnipidamist (tl 154-155), s.o 22.11.2014 registreerinud Xxxx nimele. Selline käitumine näitab, et süüdistatav ei soovi, et tema nimel oleks vara, mille soetamiseks saadud vahendid võivad kahtlust äratada või mida saaks kriminaalmenetluse käigus tsiviilhagi tagamiseks arestida. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu ütlustest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isikud, kes ajavahemikul 22.01.2013 kella 21.00 kuni 23.01.2013 kella 07.00 paiku Harjumaal Keila vallas Karjakülas Keila tee 2 angaarist nr 3 varastasid Balti Karusnahk AS-le kuuluvaid karusnahku (2300 tk emaseid toornahkasid Scanglow Minkskins väärtusega 41 eurot/tk, kokku väärtusega 94300 eurot; 500 tk isaseid toornahkasid Scanglow väärtusega 70 eurot/tk, kokku väärtusega 35000 eurot; 800 tk isaseid toornahkasid White Mink Scins väärtusega 100 eurot/tk, kokku väärtusega 80000 eurot; 300 tk isaseid toornahkasid Black Gross Mink Skins väärtusega 90 eurot/tk, kokku väärtusega 27000 eurot; 312 tk nahka Silver Fox väärtusega 150 eurot/tk, kokku väärtusega 46800 eurot; 12 tk nahka Blue Fox väärtusega 130 eurot/tk, kokku väärtusega 1560 eurot) kogusummas 284 660 eurot. Kannatanu on esitanud ka Helsingi karusnahaoksjoni 2012 detsembri hinnad (tl 31-34), millelt nähtuvad nahkade müügihinnad. Seega on sedastatav, et Balti Karusnahk AS-le kuuluv vara oli süüdistatava jaoks võõras vara ja seda ei ole süüdistatav ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada asjade senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks asjade senise valdaja vastav nõusolek puudus. Vastasel juhul ei oleks kannatanu politsei poole pöördunud. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemed kannatanule tagastada, vastupidi ta eitab igasuguse varguse toimepanemist. Seega esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta nendest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Riikliku süüdistaja poolt on G.I süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 6, 7 ja 8 järgi. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab eeltoodud kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul vastab süüdistatav G.I tegevus KarS § 199 lg 2 p 6 tunnustele, s.o varguse toimepanemine suures ulatuses. Kuriteo toimepanemise ajal, so 2013 aastal kehtinud KarSRakS § 8 p 2 kohaselt loeti varalist kahju suureks kui varaline kahju ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2013. aastal oli palga alammääraks kuus 320 eurot, mille sajakordne korrutis moodustab varalise kahju 32 000 eurot. Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks on eelmärgitud säte tühistatud ning alates 01.01.2015 kehtestatud KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud vargusega kahju tekitamine 284 660 euro ulatuses, mis oli suureks kahjuks nii kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarSRakS § 8 p 2 kui ka käesoleval kehtiva KarS § 121 p 2 sätete kohaselt. Nimetatud kahjust hüvitas kindlustus 223 921,60 eurot (tl 16-20). Seega süüdistatava tegevus vastas nii kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt kui vastab ka käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt KarS § 199 lg 2 p 6 tunnustele.

Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates kuriteo asjaolusid, asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega ja videosalvestust, saab üheselt järeldada, et vargus pandi toime vähemalt kahe inimese poolt ühiselt ja kooskõlastatult. Isikud tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel, mis nähtub juba sellest, et koos siseneti angaari ja mõlemad isikud varjasid oma nägu maskiga, et neid videosalvestuselt ära ei tuntaks. Samuti tassiti koos angaarist välja kilekottide viisi nahku. Sellest järeldub, et isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seega leiab kohus, et süüdistatav pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga

Seega G.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil suures ulatuses, grupis ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 6, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasuvad süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. G.I süüdistatakse 1 varguse toimepanemises, millega tekitati ühele kannatanule varalist kahju suures ulatuses, s.h ka sissetungimise käigus lõhuti kannatanu vara. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et antud kuritegu pandi toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Arvestades ka kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, sh varguse toimepanemist suures ulatuses, leiab kohus, et G.I süü on hinnatav keskmisest suuremana. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades eelmärgitud asjaolusid saab tulla järeldusele, et G.I-le tuleks mõista karistus, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Nimelt ei ole G.I käitumises tuvastatud kergendavaid asjaolusid, mis võiks mõjutada karistust kergendamise suunas. Küll peab kohus vajalikuks arvestada sellega, et kuriteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, mistõttu on avalik menetlushuvi asja vastu langenud ning kohus peab seetõttu võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Arvestades seda, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks, keda on eelnevalt karistatud vaid väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on tasutud, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel pikaajalise vangistuse täies ulatuses ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samuti arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku, s.o üle 4 aasta tagasi, siis leiab kohus, et avalik menetlushuvi selle kuriteo menetlemise vastu on langenud ning vangistuse reaalne ärakandmine ei ole antud juhul otstarbekas ega täidaks enam oma eesmärki. Karistuse kohaldamisel peaks riigi karistusõiguslik reageering saabuma kas vahetult või võimalikult kiirelt pärast teo toimepanemist, kuid käesoleval juhul on aga teo toimepanemisest möödunud üle nelja aasta. Arvestades aga kuriteo toimepanemise asjaolusid, samuti tekitatud varalise kahju suurust, leiab kohus et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all olles hakkaks mõistma vajadust elada õiguskuulekalt ning austama omandi puutumatust. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 73 sätteid, kuivõrd KarS § 73 sätete kohaldamisega ei kaasneks süüdistatava üle mingit järelevalvet, mis tuletaks talle meelde temal

lasuvate rahaliste kohustuste täitmise vajadust. Määratava katseaja pikkuse osas tuleb juhinduda omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt ei saa katseaeg olla ajaliselt mõistetava karistusega võrdne või sellest väiksem, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata katseaja KarS § 74 lg 3 alusel maksimummääras, so 3 aastat.

osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaaltoimikus on 3 CD-plaati (tl 137, 200, 208) ja 1 DVD-plaat (tl 216), erinevate salvestuste ja piltidega. Nimetatud asitõendid on asjas tõendusliku väärtusega ning kuivõrd tegemist on teabekandjatega, millistel on talletatud süüteo toimepanemise asjaolud, tuleb need asitõendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt asitõend, mis ei oma väärtust, tuleb hävitada. Seega kuna sündmuskohalt ära võetud 2 kartongitükki jalatsijälgedega, mis on pakendatud ja üle antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi, akt nr 2013-808 (tl 262), samuti pakend 2 etiketiga, pakend 3 suitsukoniga, 2 pakendit tõmmiskiledega, mis on pakendatud ja üle antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi, akt nr 2013-1056 (tl 263) ning võrdlusmaterjal (3 pakendit), mis on pakendatud ja üle antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi, akt nr 2015-953 (tl 264) minetavad süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse ja muutuvad seejärel väärtusetuks, tuleb need asitõendid hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Seega süüdistatava elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud mälukaart SanDisk 1 GB, mis on pakendatud ja üle antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi, akt nr 2015-951 (tl 265), tuleb anda asja seaduslikule valdajale G.I-le.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.