Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
16. veebruar 2017, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-16-8151
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Andres Veski (määratud korras)
Tõlk
Svetlana Tarasova
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid N S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
N S, i.k. xxxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 27.08.2016 ja lõpp 03.09.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.02.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Vabastada N S tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 12.10.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 03.09.2017, kuid mitte vähem kui 6 (kuus) kuud ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kolmanda üksuse järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
N S taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et vabanedes soovib minna tööle ja hakata õppima abikoka eriala, elama asub ema juurde. Selgitas, et vanglas läbitavad programmid aitavad tal muutuda ja alustada uut elu, töökoha saab ema juurde juurvilju pakkima. Kinnitas, et edaspidi alkoholi ja narkootikume ei tarvita, kuna on aru saanud, et ta ei vaja neid. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemise riski saab N S puhul maandada isiku allutamisega käitumiskontrollile ning lisakohustuste täitmisele, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Lisaks märgib prokurör, et kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Prokurör nõustub kriminaalhooldaja arvamusega kohustuste valiku, katseaja pikkuse ja käitumiskontrolli kestuse kohta. Kaitsja on seisukohal, et N S puhul on võimalik karistuse eesmärgi täitmine ka vabaduses ja kriminaalhoolduse nõuete ning lisakohustuste täitmine aitavad isikul paremini resotsialiseeruda ning avaldavad talle postiivset mõju. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos lisakohustuste määramisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et N S saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et N S saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav asub vabanedes elama ema juurde. Tegemist on elamiskõlbuliku ca 30m2 suuruse sotsiaalkorteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja alaealine õde. Korter on väike ja puudub privaatsus, samas on seal tagatud kõik eluks vajalik ning loodud võimalused õppimiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Suhted lähedastega (ema, vennad ja õde ) on toetavad. Seega on isikut vabaduses ootamas toetav sotsiaalvõrgustik. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Tööle asumine aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Isik soovib pärast vabanemist asuda õppima abikoka eriala.
Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetava sõnul ta vanade sõpradega, kes teda mõjutasid kuritegusid toime panema, enam ei suhtle. Vangla hinnangul on N S motiveeritud õiguskuulekalt elama ning loobuma sõltuvusainete tarvitamisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et N S kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.