Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

töötab väljaspool vanglat HMK Ehitus ja Projektid OÜ Uhtna tootmisüksuses abitöölisena. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Isikul on omandatud põhiharidus. Enne vangistust töötas ametlikult Rakveres puidufirmas. Omab töökogemust erinevatel puidu ning keevitustöödel. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Enne vangistust tarvitas isik alkoholi tihti, peaaegu igapäevaliselt. Alkoholijoobes kaotas isik kontrolli oma käitumise üle, käitus agressiivselt. Varasemalt on olnud korduvalt kriminaalhooldusel, käitumiskontrolli nõudeid ei rikkunud. E.B puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Teisisõnu, kui isik on alkoholijoobes ning teda provotseeritakse, võib isik tulenevalt emotsionaalsest seisundist muutuda agressiivseks ning kasutada vägivalda. Vangla toetab E.B ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanedes kindel elukoht tema emale kuuluvas kolmetoalises korteris aadressil xxx. Kinnipeetav omab antud aadressil ka ametlikku sissekirjutust. Ema on valmis poega vabanemise korral võimaluste piires materiaalselt toetama. Ema on pensionär, lisaks töötab xxx . Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Tal tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas. Isik on sooritanud raske isikuvastase kuriteo alkoholijoobes. Karistust kannab alates 2004 aastast. E.B on vangistuses läbinud erinevaid resotsialiseerivaid programme, mis peaksid soodustama tema toimetulekut vabaduses. Elektrooniline valve soodutaks ühiskonnas järk-järgult kohanemist, samuti soovituslik käia esimesel aastal kriminaalhooldaja juures registreerimisel tihedamalt. E.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kirjalikult toetab taasühiskonnastamise huvides.

kinnipeetava

tingimisi

ennetähtaegset

vabastamist

tema

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et E.B tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kuid katseaja lõppemisel on jätkanud kuritegelikku elu. Kinnipeetavat on varasemalt kolmel esimesel korral karistatud varavastaste (vargused) kuritegude toimepanemise eest, neljandal korral avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, viies karistus on raske isikuvastane kuritegu tapmine julmal viisil seoses röövimisega. Lääne-Viru Maakohtu 07.10.2005 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 11-20) on näha, et E.B olles alkoholijoobes koos kaaskohtualustega alkoholi tarbimise ajal tungisid kannatanule kallale nõudes viimaselt raha. Kannatanut peksti pika aja vältel rusikate ja jalgadega keha ja pea- st. elutähtsa organi piirkonda ning tooliga pähe. Peksmise tagajärjel kannatanu suri. Kannatanult võeti ära 115 krooni ja pakk sigarette. Viimane kuritegu kinnipeetava poolt alkohoolse joogi omandamine on toime pandud vanglas karistust kandes.

2(4)

Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistus ed ja määratud kriminaalhooldused E.B puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et E.B kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha juhtimine, Igapäevane valik. Isik on omandanud tisleri eriala ja keevitaja kutse. Vangistuse jooksul on isik olnud hõivatud tööga AS EVT puidutsehhis abitöölisena, majandustöödel, ja alates 02.05.2012 töötab väljaspool vanglat HMK Ehitus ja Projektid OÜ Uhtna tootmisüksuses abitöölisena. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 21.10.2016. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx. Tegu on 3-toalise korteriga mis kuulub kinnipeetava emale. Samas omab kinnipeetav antud aadressile ametlikku sissekirjutust. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema xxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 133, kohtu toimik lk 14). Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub E.B kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Enne vangistust oli isik tegevusetu, tarvitas alkoholi. Kinnipeetava ema on valmis poega vabanemise korral võimaluste piires materiaalselt toetama. Arvestades E.B poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (muuhulgas raske isikuvastane kuritegu tapmine), korduvaid karistusi (esimesed kolm kuritegu varavastased, järgnevalt avaliku korra raske rikkumine, eelviimane raske isikuvastane kuritegu tapmine, viimane kuritegu toime pandud vanglas karistust kandes) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba korral kriminaalhoolduse all, katseaeg möödus positiivselt kuid jätkas kuritegelikku elu pannes toime uusi kuritegusid. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine ja lähedaste toetus). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohtu arvab, et sellise raske isikuvastase kuriteo puhul ei ole käesolevaks ajaks karistusest ära kantud selline osa, mis oleks piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Käesoleval ajal on E.B ennetähtaegne vabastamine veel ennatlik. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoht, lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo (tapmise) asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine ja lähedaste toetus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud E.B uusi kuritegusid toime panna. Kohtul ei ole veendumust, et seadusekuuleka elu põhimõtted on süüdimõistetu väärtushinnangutesse piisavalt juurdunud. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.09.2016 , ärakandmiseks on veel üle 4 aasta ja 2 kuu, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi tarvitamine (raske kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, väärteokorras AS § 70 alusel karistatud) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. 3(4)

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.B temale Harju Maakohtu 18.03.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.