Kohtulahend

Määruskaebuse esitaja taotleb Viru Maakohtu 4. jaanuari 2017. a määruse tühistamist ja

enda vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega Viru Vangla ja kriminaalhoolduse poolt soovitatud tingimustel. Kohus ei ole piisavalt motiveerinud vabastamata jätmist, mh reaalselt ärakantud karistuse pikkust, püüdlusi vangistuses olles ning vabanemisel eesootavaid tingimusi. Määruskaebuse põhiseisukohad on lühidalt kokkuvõetuna järgmised. 3.1 Kohus ei arvestanud piisavalt positiivseid asjaolusid. Vaieldamatult kõige objektiivsema hinnangu isiku senisele elukäigule oskavad anda vangla ja kriminaalhooldus. Mõlemad toetasid ennetähtaegset vabastamist vaatamata varasemale karistatusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele. Erinevad riigiorganid aga asuvad erinevale positsioonile, mis toob kaasa põhjendamatu otsuse. 3.2 Üksnes kuritegude tehiolud ei saa välistada ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on R. Ahtõrski teinud märkimisväärseid pingutusi õiguskuuleka elu suunas – läbinud ITK raames riigikeele B1 taseme (eksamitulemus 69%), osalenud tööhõives (hetkel reservis), erinevates vestlustes. Samuti on R. Ahtõrski läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ning AN tugigrupis, omandanud abikoka eriala ja läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna. Määruskaebuse esitaja on loonud sõltlaste tugirühma ning viib seda regulaarselt läbi. See kõik näitab, et ta on motiveeritud jälgima ITK-s märgitud nõudmisi vangistuses viibitud aeg on oma eesmärgi täitnud. 3.3 Enne vangistust oli R. Ahtõrskil suuri majanduslikke raskusi ning võlad. Praguseks on võlad tasutud ja vabanemisfondis 1410 eurot. Vabanemisel on garanteeritud töökoht, mis samuti aitab majanduslikult toime tulla. Samuti on nõus aitama ema. Võlgnevuste tasumine näitab, et R. Ahtõrski on teinud kõik, et edaspidi elada õiguskuulekalt. 3.4 Vangistuses narkootikumidest prii olles, on R. Ahtõrski mõistnud, et soovib olla osaline oma kahe tütre kasvatamisel. Ta on mõistnud, et on elanud egoistlikult ja vastutustundetult. Tütred motiveerivad teda edaspidi olema seaduskuulekas ja kaine. Samuti vajab hoolt ja tuge R. Ahtõrski ema. 3.5 Kuriteo riski on võimalik veelgi maandada pannes kriminaalhooldusega erinevad lisakohustused ja elektroonilise valve. Kõik see eviks tugevat kontrollmehhanismi, samas aitaks kohaneda eluga vabaduses ning motiveeriks hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanemisest. Tegemist on ka odavama ja turvalisema meetmega vangistuse lõpuni kandmisest. Resotsialiseerimine on pikaajaline protsess ning isikut peaks aitama võimalikult pikalt iseseisva eluga toimetulekul kriminaalhooldaja. Maakohtu poolt välja toodud argumendid ei muutu olematuks ka 2 aasta ja 4 kuu pärast. Loogiliselt võttes on oht uute kuritegude toimepanemiseks pärast karistuse lõplikku ärakandmist tunduvalt suurem, kui kriminaalhoolduse lõppemisel. Kriminaalhooldus annaks võimaluse riskivaldkondadega tegeleda ning hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtestatud reeglite järgimisel. 3.6 Edaspidised võimalused vabaduses (töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja olla õiguskuulekas. 3.7 R. Ahtõrski märgib sedagi, et ta on end täielikult süüdi tunnistanud ja teinud eeluurimisel koostööd. Vähetähtsaks ei saa pidada asjaolu, et OÜ Tervisekeskus Elulootus on nõus võtma R. Ahtõrski vabanemisel programmi, mis aitab narkootikumidest vaba olla. Kuritegude soodusteguriks oligi narkootikumide tarvitamine. 3.8 Riigipoolne hukkamõist on toimunud, kantud on suurem osa vangistusest ning R. Ahtõrski on teinud karistusest järeldused. Kuigi ta on varem katseaja tingimusi rikkunud ja toime pannud uue

kuriteo, tuleks anda siiski võimalus talle näidata, et selle vangistuse aja jooksul on R. Ahtõrski käitumine ja hoiakud pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. 3.9 Kohus on jätnud arvestamata ka asja menetlenud prokuröri arvamuse, samuti selle, et R. Ahtõrski oli vabaduses õiguskuulekas 5 aastat, enne kui uuesti asus seaduse rikkumise teele. Ta oli sõltlane, noor ning rumal. Sõltuvuskäitumisega tegelenult on ta aga jõudnud arusaamale, et kaine eluviis on parim. R. Ahtõrski palub, et kohus teda usaldaks. Samuti palub ta arvestada lisatud paberitega. R. Ahtõrski lisab, et distsiplinaarrikkumine on triviaalne ning seisnes selles, et ta väljus kambrist helistamiseks. Peale valvuri poolt korralduse andmist läks aga kohe tagasi kambrisse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Tervisekeskus Elulootus, kuivõrd asutusest saadetud tõendi kohaselt on R. Ahtõrski korduvalt olnud seal opiaadisõltuvusravil, kuid periooditi alustas uuesti narkootikumide tarvitamist. Puudub kahtluski, et R. Ahtõrski soovib oma elu elada kainena ja lähedastele toeks olla, ent arvestades tema sõltuvusprobleemide juurte sügavust (isik tarvitab narkootikume juba alates teismeliseeast), võib kontrollitud keskkonnast tavaellu naasmine tuua kaasa tagasilanguse. Sellise ohu olemasolu kinnitab iseloomustuses välja toodud riskiprotsent 26% (kõrge risk). Seega ei pruugi lähendaste toetus, töö- ja elukoha olemasolu ning kriminaalhooldaja järelevalve olla piisavad katseaja edukaks läbimiseks. Ohtlikkust ja riski on vangistusasutus näinud ka isiku mõtlemise ja käitumise valdkonnas ning hoiakutes. Paraku on retsidiiv narkokuritegude puhul suur, mida näitab ka R. Ahtõrski enda varasem elukäik. Kokkuvõtlikult ei pea ringkonnakohus R. Ahtõrski puhul tõenäoliseks, et kriminaalhoolduslike meetmetega õnnestub samaväärselt isiku kinnipidamisega tagada karistuse eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.