Kohtulahend

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Kohtumääruse peale esitas edasikaebuse kaitsja Nikolai Kõiv, esitades järgmised taotlused:

- välja nõuda SA Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliinikust ja Tartu Psühhoneoroloogia Kliinikust Brait Viiese haiguslood; - määrata B. Viiesele kohtupsühhiaatriline ekspertiis ja esitada eksperdile küsimused: kas B. Viies põeb vaimuhaigust, on nõdrameelne või esineb tal muu raske psüühikahäire; juhul kui ta põeb

vaimuhaigust, kas see takistas või raskendas tal perioodil 07.09.2015 - 21.12.2016 talle määratud kriminaalhooldaja poolt antud korraldusi või juhiseid täita; kas B. Viiesel on pärast kohtuotsuse kuulutamist tekkinud vaimuhaigus või mõni muu psüühikahäire, mis välistab vabadusekaotusliku karistuse kandmise; juhul, kui B. Viiesel esineb vaimuhaigus või mõni muu psüühikahäire, kas ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab sundravi; kas ja mis tingimustel on B. Viies võimeline vabadusekaotuslikku karistust kandma; - tühistada Tartu Maakohtu 22.12.2016 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule või tühistada Tartu Maakohtu määrus ilma alamale kohtule saatmata ja teha uus määrus, millega jätta kriminaalhooldaja taotlus B. Viiesele mõistetud vabaduskaotusliku karistuse täitmisele pööramise taotluses rahuldamata; - menetluskulu jätta riigi kanda. 5.1 Kaitsja leiab, et kohus ei ole küllaldaselt hinnanud apellandi ütlusi ja tema tervislikku seisundit ega selgitanud välja põhjusi, miks B. Viies kriminaalhooldaja määratud ülesandeid ei täitnud. Peale kohtumääruse teatavaks tegemist B. Viies avaldas kaitsjale, et tal on 80 % töövõime kaotus tal esineva vaimse puude tõttu. Tal on tugev stress, mille tõttu ta ei saa magada ning esinevad peavalud. B. Viies väidab, et ta on olnud ravil Tartu Psühhoneuroloogia Kliinikus ja on arvel Jämejala Psühhiaatriakliinikus. B. Viiese vanaema esitas kaitsjale Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo 28.01.2014 B. Viiese puude määramise dokumendid, millest nähtub, et B. Viiese töövõimekaotuse protsent on 80 ning selle määramisel on aluseks võetud SA Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliiniku ekspert-psühhiaater Üllar Kerneri arvamus. Kaitsjal vaba juurdepääs B. Viiese haiguslugudele puudub. B. Viiese raske psüühikahäire võib olla kriminaalhooldaja määratud ülesannete mittetäitmise otseseks põhjuseks. Vesteldes telefoni teel B. Viiese vanaema ja isaga tekkis kaitsjal kahtlus, et kaitsealune ei saanud hästi aru kriminaalhooldaja poolt talle pandud kohustuste mõttest ja nende mittetäitmise õiguslikest tagajärgedest. B. Viies väitis, et tal tekkis konflikt kriminaalhooldajaga ja ta kartis ametnikku, kuna ta ei saanud õigeaegselt vastuvõtule ilmuda. Kaitsja leiab, et B. Viiesel esineb raske puue, vastasel korral ei oleks talle määratud töövõime kaotuse määraks 80%. Sellest tulenevalt on õiguslik alus kontrollida, kas B. Viies sai aru oma tegevusest ja suutis seda kriminaalhoolduse kestel juhtida. B. Viies soovib, et ringkonnakohus kuulaks ta täiendavalt ära, ta tahab anda kohtule omapoolseid täiendavaid selgitusi.

8.1 Kindlasti ei anna sellisteks kahtlusteks alust üksnes see, et B. Viies väidab endal esinevat vaimse puude, talle on määratud töövõime kaotus 80% ulatuses ning Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo 28.01.2014 otsuses nähtuvad ühe alusmaterjalina ekspert-psühhiaater Ü. Kelneri poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed. Nimelt selgub kohtutoimiku pinnalt esmalt see, et mingitestki sedalaadi probleemidest Tartu Maakohut üldse ei teavitatud. Tõsi, kaitsja saigi sellest enda väitel süüdimõistetult teada alles kohtumääruse teatavaks tegemise järgselt, kuid B. Viiesel endal oli kohtu vastav informeerimine kahtlemata võimalik. Mis põhjusel süüdimõistetu nii olulise näitaja kohtuistungil lihtsalt nimetamata võis jätta, kolleegium arvata ei oska. Veelgi enam, kohtuistungi protokollist selguvalt on B. Viies oma rikkumisi tunnistanud, neid arusaadavalt selgitanud ning kohtul mingitki kõhklust selles, nagu ta ei oleks oma kohustustest, käitumisest ning selle tagajärgedest aru saanud, tekkinud ei ole. Teiseks peab aga toonitama, et kuigi vandeadvokaat seob oma kahtlused valdavas osas Sotsiaalkindlustusameti otsustest selguva teabega, ei ole nimetatud dokumentide olemasolu B. Viiese süüdimõistmist 2014. aastal kuidagi takistanud. Selgub ju, et kohtulahend tehti tema osas 23.05.2014, kuid viidatud Sotsiaalkindlustusameti kolm otsust kannavad kõik sama aasta jaanuarikuu kuupäeva. Lisaks ei saa nimetamata jätta, et töövõime kaotuse põhjusena on märgitud üldhaigestumine. Ehk siis ka tolles menetluses ei tekkinud kohtul ebakindlust B. Viiese psüühilises seisundis ning tema võimes karistust kanda. Kolmandaks toob ringkonnakohus välja ka selle, et enda ütluste kohaselt on B. Viies vahepealsel ajal elanud ja töötanud Prantsusmaal, st töötamist töövõime osaline kaotus ning tema poolt praeguselt väljendatud psüühilised probleemid kuidagi seganud ei ole. 8.2 Kokkuvõtvalt määruse selle punkti juures märgibki ringkonnakohus, et kahtlusi B. Viiese vaimse seisundi osas ei tekkinud ka kriminaalkolleegiumil, mistõttu on määruskaebuste vastavad argumendid käsitletavad otsitute ning paljasõnalistena.

apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel B. Viiese kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.