Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Määrata J.K kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada J.K karistuse kohtumääruse jõustumist.

kandmisest

Viru

Vanglas

peale

käesoleva

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.K kannab käesolevalt Viru Maakohtu 31.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16379 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangis tust, KarS § 345 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti J.K-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja J.K karistati vangistusega 1 aasta 4 kuud. KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.01.2013 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud) ning J.K-le liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.03.2016. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, vanglas viibib ta esimest korda. Kinnipeetava enda väitel on kuriteod toime pandud impulsiivselt. Ta viitab oma tolle eluperioodi raskele ajale ja suutmatusele reaalselt mõelda. Vägivalda isik kasutanud ei ole. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, intsidente esinenud ei ole ning suhtumine ametnikesse on positiivne. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust.

Vabanemisel asub J.K elama oma vanemate (isa S P, ema I P) juurde aadressil xxxx. Ehkki isiku riigikeele oskus on hinnatud A1-tasemele, räägib isik vabalt eesti keelt, samuti oskab eesti keeles kirjutada. Kinnipeetav soovib minna veel õppima xxxx multimeediat ja lõpetada xxxx, mis on pooleli jäänud. Rahvastikuregistri andmetel on isikul juba kõrgharidus. Enamuse ajast on J.K töötanud ametlikult turvafirmas, xxxx kataloogi laos, xxxx grupis jne. Enne vangistust oli ta arvel Töötukassas. Peale vabanemist on isikule garanteeritud töökoht xxxx soojusisolatsiooni paigaldajana (juhatuse liikme A K garantiikiri 03.11.2016). Samuti on teda nõus tööle võtma xxxx juhatuse liige V S, kes kinnitas 22.11.2016 telefonivestluses, et J.K saab tööd veebidisainerina. Isik ise soovib asutada oma firma koos O M, mis hakkaks tegelema turunduse ja müügi konsultatsioonidega ning välireklaami tootmisega. TÄITIS’e andmetel on kinnipeetaval võlgasid umbes 50 000 eurot. Isik tegeleb võlgade kustutamisega ning tal on plaanis minna võlanõustamisele xxxx sotsiaalabiameti võlanõustaja A S juurde. Kinnipeetav väidab, et toimepandud varavastased kuriteod olid tingitud pigem depressioonist ja üldisest hingeseisundist kui majandusliku kasu saamise eesmärgist. Kinnipeetava lähedasteks on tema vanemad, kes lubavad poega peale vabanemist moraalselt toetada, head suhted on ka õega. Esimene lähisuhe lõppes raskelt, mistõttu pani isik toime ka kuriteod. Praegune abikaasa on haige ja hetkel haiglas, mistõttu esialgu läheb kinnipeetav elama oma vanemate juurde. S õpruskonnas kriminaalkorras karistatud isikuid ei ole ja mõjutatavaks kinnipeetav ennast ei pea. Isik väidab, et tal ei ole probleeme alkoholi tarbimisega, seda ei luba ka tema usk. Viimased 2 aastat ei ole ta tarbinud alkoholi peaaegu üldse. Kinnipeetav tunnistab, et kunagi ammu, gümnaasiumi ajal, proovis ta paar-kolm korda kanepit. Rohkem ei ole midagi kunagi proovinud, seda ei luba ka tema usk. Ravi psühhiaatri juures jätkub praeguse plaani järgi kuni märtsi lõpuni 2017. Kinnipeetav ise arvab, et pani kuriteod toime impulsiivselt ja need ei olnud ette kavatsetud. Elus oli raske periood ja sel ajal ei olnud ta päris tema ise ning ei mõelnud selgelt ega andnud endale aru, mida tegi. Ta ei saanud aru, mis toimub tema elus. Alles hiljem sai ta aru, millega oli hakkama saanud. Ta otsis abi ka psühholoogidelt. Nüüd on eesmärgiks elada ausalt, jätkata õpinguid, luua oma firma ja pere, tegeleda spordiga. Katseajal pani isik toime uue kuriteo, kuid kriminaalhooldusesse suhtub ta ise siiski positiivselt. Ametnikega suhtlemisel on viisakas, on motiveeritud elama seaduskuulekalt ja saab aru, et ühiskonnas kehtivad normid on järgimiseks ka talle. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vangla hinnangul 12%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 0%. Arvestades eeltoodut teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav J.K ennetähtaegselt. Kui kohus otsustab J.K vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks karistuse ärakandmata osa, s.o kuni 30.09.2017 ning uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada KarS § 75 lg 2 p 21,4 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedasteks xxxx linnas on ema I P ja isa S P ning õde. Suhted vanematega ja õega on head ja toetavad. Vanemate arvates oli kuriteo toimepanemise põhjuseks J.K kergemeelsus. Ema ja isa sõnul ei ole J.K probleeme alkoholi tarvitamisega, samuti ei tarvitanud ta narkootikume. Vangis infosüsteemi andmetel on kinnipeetav enne vangistust tarvitanud kanepit. Kinnipeetav on abielus J T, kuid vabanemisel asub elama koos vanematega. Vanemate sõnul on kinnipeetava abikaasal käesoleval ajal terviseprobleemid. Lapsi kinnipeetaval ei ole. Konkreetseid isikuid, kes võiksid vabaduses mõjutada kinnipeetava käitumist, vanemad öelda ei osanud. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kus praegu elavad kinnipeetava vanemad. Korteri omanik on kinnipeetava isa S P. Võlgnevusi korteril kommunaalteenuste eest ei ole. Korteris on head elamistingimused. 22.11.2016 telefonivestluses

xxxx juhatuse liikme V S selgus, et J.K võetakse antud ettevõttesse tööle veebidisaineri ametikohale, töötasuks pakutakse miinimumpalka. Taotluses on märgitud, et kinnipeetav võib saada tööd xxxx. xxxx kontaktisiku A K on proovitud ühendust võtta 4 korda: 22.11.2016 kaks korda, 24.11.2016 kaks korda. Telefon kutsus, keegi ei vastanud. J.K pani katseajal toime uue kuriteo. Varem ei ole J.K kriminaalhooldusele määratud. Juhul kui kohus peab otstarbekaks J.K tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata

karistuse osa ning määrata J.K-le KarS § 75 lg 2 p 2 ,4 sätestatud kohustused. J.K ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tööle läheks ta xxxx. xxxx saab vaid kevade poole tööle. Suurem osa võlgadest tekkis siis, kui ta elas koos oma endise tüdruksõbraga. Kriminaalhooldusel ei ole ta olnud, kuid ta teab, mida see endast kujutab. Ta on valmis alluma kriminaalhooldusele ning täitma talle määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa J.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kinnipeetav J.K vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine, ametnikesse positiivne suhtumine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. J.K viibib vangistuses esimest korda. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et J.K omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 30.09.2017. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada J.K uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Vangla hinnangul on ta väheohtlik. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku osas. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, J.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.K võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning vanemate moraalne toetus.

Kinnipeetava suhtlusringkonda väljaspool vanglat kuuluvad seaduskuulekad inimesed, mis kohtu hinnangul aitab kaasa tema taasühiskonnastamisele. Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht xxxx veebidisaineri ametikohal, mis aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule ning võlgade tasumisele. Isikul ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumide tarvitamisega, mis võiks olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 12%, milline on madal risk. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada, määrates J.K-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 30.09.2017 ning pannes talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21,4 sätestatud kohustused. Kohtu hinnangul tuleks J.K-le anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus nõustub prokuröriga selles, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.