Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-15-10874
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 14. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu K.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta K.D (isikukood XXX ) kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid, ennekõike vägivaldset ja agressiivset käitumist teiste inimeste suhtes. Kuriteod, mille eest K.D käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud üldkasuliku töö tegemise tähtajal. Samuti nähtub Harju Maakohtu 06.11.2013 otsusest (kriminaalasi nr 1-13-9785), et K.D on ka varasemalt katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Lisaks on K.D varasemalt rikkunud ka kontrollnõudeid – ei esitanud vajalikke lepinguid ja valetas töökoha kohta. Seega puudub alus olla veendunud, et sel korral on senini ärakantud karistus täitnud eesmärgi ja K.D on suuteline läbima ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja edukalt. 2.3 Edasi leidis kohus, et K.D käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (määratud 07.04.2016 ja 22.07.2016) suhtlemiseeskirjade rikkumise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on K.D osalenud riigikeele taseme testimisel ning vestlustel psühholoogiga. Varasema vangistuse ajal on ta läbinud viha juhtimise programmi, kuid see ei ole ilmselgelt soovitud mõju avaldanud, kuna K.D kannab karistust vägivallakuritegude eest. 2.4 Kohus tuvastas veel, et K.D vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Tal on olemas kindel elukoht, mis kuulub talle ja kus elab tema abikaasa kahe lapsega. Süüdimõistetu abikaasa ja vanemad on nõus K.D igakülgselt toetama. Positiivne on seegi, et K.D-le on tagatud kindel töökoht keevitajana. Seega on tal võimalus saada regulaarset ja kindlat sissetulekut, mis võimaldab panustada perekonna majanduslikku heaolusse. Tartu Vangla andmetel on K.D vabanemisfondis ka 1290 eurot (mis võimaldab esialgset ja lühiajalist äraelamist). Ta on asunud ka hüvitama temalt kannatanu kasuks väljamõistetud kahjusid. Kohtu hinnangul ei kaalu aga loetletud positiivsed asjaolud üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid).
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.