lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-3753/37

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-3753/37
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-3753/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja31.05.20161-16-3753/50Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja03.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-3753 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 8. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu Roman Lintšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Roman Lintšenko (isikukood 37802200215) kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 8. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Roman Lintšenko määruskaebus jätta rahuldamata.

kaitsja

vandeadvokaat

Tanel

Mällase

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 31.05.2016 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses karistati Roman Lintšenkot KarS § 414 lg 2 p 2 ja KarS § 415 lg 1 järgi KarS § 61 alusel 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R. Lintšenkole mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.04.2006 otsuse ärakandmata karistuse osa, s.o. 2 aasta vangistust, võrra ning mõisteti R. Lintšenkole liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R. Lintšenko eelvangistuses viibimise aeg 23.11.2009-25.11.2009, s.o 3 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust alates 20.07.2015. Karistusaja lõpp 16.01.2018. Maakohtu määrus
2.Tartu Maakohtu 08.12.2016 määrusega jäeti R. Lintšenko vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
2.1.R. Lintšenko on ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast, see on rohkem kui 4 kuud ning isik on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
2.2.Maakohtule esitatud materjalidest selgub, et R. Lintšenkot on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Kuriteod on erinevad, kuid enamasti viitavad materiaalse kasu taotlemisele ja vägivalla kasutamisele iseenda või oma tuttavate oletatava õiguse kehtestamisel.
2.3.Vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma isa korterisse XXX , kus elab tema isa J.L. ja isa elukaaslane T.V. ning vahepeal veedavad seal aega ka viimase lapsed. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et korter on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja isa J.L. ja isa elukaaslane T.V. on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.
2.4.Distsiplinaarkaristusi isikul ei ole ning vanglaametnike suhtes omab kinnipeetav iseloomustusest tulenevalt positiivset hoiakut. Kuigi isiku käitumine vangistuse ajal on olnud üldjoontes õiguspärane, ei ole maakohus täiel määral veendunud, et isik suudaks käesoleval hetkel vabadust hinnata ning asuda elama seadusekuulekat elu. Seda riski suurendab ka asjaolu, et tegelikkuses ei saa maakohus kindel olla, kas isikul oleks vabanedes ikkagi töökoht olemas. Vangla iseloomustusest ning kriminaalhooldusametniku selgitustest tulenevalt oleks vabanemise korral R. Lintšenkol olemas töökoht XXX OÜ-s. Samas ei õnnestunud XXX OÜ juhatuse liiget D.N. it kriminaalhooldusametnikul kätte saada selle info kinnitamiseks ning samuti ei ole sellekohast kinnituskirja tööandja poolt kohtule esitatud. Juhul, kui kinnipeetav ei peaks saama tööle XXX OÜ-sse, raskendab töökoha leidmist ka asjaolu, et isik ei valda riigikeelt. Töökoha puudumine suurendab aga maakohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski, kuivõrd ka eelnevad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka sõbrad, kellega kinnipeetav hetkel suhtleb, on kriminaalse taustaga. R. Lintšenko ei avaldanud, et tema sõprus- ja suhtlusringis oleks õiguskuulekaid isikuid, välja arvatud isa ja tema elukaaslane.
2.5.R. Lintšenko puhul esinevad küll mõningad positiivsed asjaolud (toetav perekond, elukoht, reaalsed tulevikuplaanid), mis võiksid toetada tema vabastamist. Samas olid need tema puhul olemas ka varasemalt ja ei hoidnud teda kuritegude toimepanemisest eemale. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada ning tagatud oleks isiku edukas majanduslik ja sotsiaalne toimetulek ühiskonnas. Isik on olnud vangistuses alates 2010 aastast: 2010 mõisteti isik süüdi Vene Föderatsioonis ning talle mõisteti pikaajaline vangistus, mille isik ka ära kandis. Andmeid, kuidas möödus vangistus välisriigis, kohtul pole. Eesti Vabariiki toimetati isik alles 15.12.2015. Toimikus olevatest materjalidest nähtub seegi, et süüdimõistetu hakkas teadlikult kõrvale hoiduma kriminaalmenetlusest: süüdimõistetu sõitis 19.02.2008 turismireisile Egiptusesse ning ei naasnud sealt 26.02.2008 tagasi, vaid siirdus Vene Föderatsiooni. See on ka põhjus, miks isik saadi süüdi mõista 2008 alustatud kriminaalasjas alles 2016. aastal. Maakohtul puudus veendumus, et ennetähtaegsel vabanemisel ei hakka süüdimõistetu taas olukorda ära kasutama ja ennetähtaegse vabanemise tingimusi esimesel võimalusel rikkuma.
2.6.Maakohus leidis, et karistuse kandmise jätkamise jooksul oleks võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada - leida reaalne töökoht vabanemise puhuks, õppida riigikeelt ning läbida sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toimepandusse ning õiguskorda ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada ennetähtaegselt R. Lintšenko. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu puhul on täidetud kõik vajalikud eeldused tulenevalt KarS § 76 lg-st 4.
3.1.Kuna R. Lintšenkot karistati alla sanktsiooni alammäära oleva vangistusega, siis ei oma kuriteo toimepanemise asjaolud sellist kaalu, mis välistaksid isikul ennetähtaegse vabanemise

võimaluse. Määruskaebuses nõustutakse ja korratakse üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Kuriteod on toime pandud enam kui 8 aastat tagasi ning süüdimõistetu väärib võimalust ühiskonda naasmiseks.

3.2.Kaitsja hinnangul on võimalik tööandjaga suhelda ning on kinnitatud, et süüdimõistetul on olemas töökoht, kui ta peaks vabanema. Asjaolu, et kriminaalhooldusametnik ei suuda ühel korral helistades isikut kätte saada, ei saa olla põhjenduseks, et süüdimõistetul puudub vabanemisel töökoht. Vaatamata positiivsete asjaolude väljatoomisel kohtumääruses, ei mõista kaitsja, miks on R. Lintšenko ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jäetud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et Tartu Maakohtu 08.12.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. R. Lintšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta R. Lintšenko enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes isikust tulenevatele asjaoludele ja tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule ning mõistetud karistusele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Maakohus on määruskaebuses viidatud positiivsed asjaolud juba otsustuse tegemisel arvesse võtnud. Vastuseks süüdimõistetu kaitsja määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kõik KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Otsustus langetatakse kõigi asjaolude kohta kogumis. On positiivne, et süüdimõistetu suhtes esineb positiivseid asjaolusid, kuid see ei kaalu üles maakohtu poolt välja toodud negatiivseid asjaolusid. Edasise vangistuse käigus on süüdimõistetul võimalus näidata, et ta on suutnud pikaajaliselt oma käitumist muuta ning suurendada kohtu veendumust, et ta suudab vabaduses elada seadusekuulekat elu ning suurendades sellega ka võimalust ennetähtaegselt vabaneda. Esmakordse taotluse alusel R. Lintšenko vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebuses heidetakse ette, et üksnes ühest telefonikõnest, millega ei õnnestunud tabada OÜ XXX e juhatuse liiget, ei saa väita, et süüdimõistetul puuduks garanteeritud töökoht. Tulenevalt sellest, et kriminaalhooldajal ei õnnestunud saada kontakti OÜ juhatuse liikmega, ei tekkinud kohtul veendumust garanteeritud töökoha olemasolus. Seejuures ei ole võimalik tuvastada, et helistati üksnes ühel korral. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R. Lintšenko puhul kogumis ei esine hetkel veel selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus.
6.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 08.12.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.