Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

miinimumpäevamäära ulatuses, so 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot katseaja lõppemise tõttu kantuks.

Seega F.J varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS redaktsiooni järgi on sõnastus: teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil). F.J süüdistatakse selles, et tema 03.12.2013 kell 19.30 Tallinnas Tornimäe 2 asuva hoone juures esitas müügitehingu tegemisel XXXXOÜ töötajale XXXX XXXX nimele väljastatud juhiluba nr XXXX, eesmärgiga vabaneda kohustusest vastutada toimepandava kuriteo eest. Seega F.J tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisega pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkriminaaristud kuriteo toimepanemises süüdi täies ulatuses ning nõustus lühimenetlusega, enda ülekuulamist taotlemata, samuti võttis esitatud tsiviilhagi õigeks. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja kogutud tõendid lubatavad.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud süütegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. KarS § 209 lg 1 järgi toime pandud kuritegu Süüdistatavat süüdistatakse KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, alates 01.01.2015 lisandus KarS § 209 lg 1 sõnastusele ka varalise kasu saamise eesmärgil. Antud kvalifikatsioon eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksitusse ning kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks on varalise kasu saamine. Samuti tuleb kelmuse sisustamisel lähtuda asjaolust, et kelmuse toimepanemise korral peab süüdlasel juba enne tehingu sõlmimist esinema tahtlus tingimuste mittetäitmiseks. Tunnistaja XXXX18.06.2014 antud ütluste (tl 12-15) kohaselt on ta XXXXOÜ töötaja töövõtulepingu alusel. XXXXOÜ osutab nn kullakulleri teenust, pakkudes võimalust kliendile sobivaimas kohas kohtuda ja tehing sooritada. 03.12.2013 kella 18.30 helistas talle naisterahvas, kes soovis müüa valgest kullase kaelaketti. Lepiti kokku, et saadakse kokku 03.12.2013 kell 19.30 SEB panga peahoone kaubamaja poolses parklas. Kokku saades, tegi ta kaelaketile kiirtesti, s.t et esemele tehakse kivi peale jälg ja jälg pannakse reageerima spetsiaalse kullaproovi happega. Kui hape söövitab jälje ära, siis on ese madalama prooviga või pole üldse väärismetall. Igale proovile on testimiseks oma hape. Tegi happetesti nii proovi 750 kui 916 happega. See test jättis kaheldava tulemuse, mis näitas, et tegemist võib olla väärismetalliga. Keti suurus, kaal, pehme tekstuur ja kullamärgistus (proov 750), lõhna puudumine – see kõik vastas EV kullamärgistusele. Ta hindas keti väärtuseks 850 eurot. Siis lepiti kliendiga kokku, et maksab temale raha ja juhul kui peaks tekkima probleeme, siis klient tagastab raha. Samuti veendus ta kliendi samasuses, vaadates temale esitatud juhiloal olevat pilti. Juhiluba oli väljastatud XXXX nimele. Ta võttis raha välja SEB peahoone küljes asuvast sularahaautomaadist 850 eurot ning andis raha naisterahvale. Kontorisse tagasi jõudes, hakkas ta kontrollima juhiloal olevat isikut. Kontrollides ka portaali Facebook, veendus, et keti müünud isik ei saanud olla XXXX. Järgmisel päeval saabus ka vastus ekspertiisist, mille käigus tuvastati, et tegemist on võltsinguga. Ja nimelt, eseme mass on tehtud raskeks, pind on kaetud pehme kullale sarnaneva tekstuuriga, lõhn on eemaldatud

deodorandiga. Siis võttis ta naisterahvaga ühendust ning palus raha tagastada, kuid naisterahvas ütles, et tal ei ole seda raha enam alles. F.J süüd tõendavad lisaks tunnistaja ütlustele ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, kus on vaadeldud Tallinnas Tornimäe 2 asuvate turvakaamerate videosalvestusi, millest nähtuvad isikud, kes viibisid 03.12.2013 kell 19.42 pangaautomaadi juures (tl 21-23). AS SEB Pank vastusest päringule nähtub, et 03.12.2013 kell 19.43 võeti Tallinnas Tornimäe asuvast pangaautomaadist sularaha XXXXOÜ-le kuuluva kaardiga 850 eurot (tl 8-10). Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et tunnistaja XXXXtundis fotode järgi ära F.J, kui isiku, kes talle võltsitud keti müüs (tl 18-20). Tunnistaja XXXX ütlustest nähtub, et ta kaotas 23.08.2013 Tartus temale väljastatud juhiloa (tl 29-30). Asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega on vaadeldud valgest metallist kaelaketti (tl 2426) ning et tegemist ei olnud väärismetalliga nähtub AS Metrosert arvest nr 21440313, mille kohaselt esitatud valgest metallist kaelakett ei ole väärismetallisulam (tl 16). Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav olles loonud ebaõige ettekujutuse, et tema poolt müüdav kaelakett on valgest kullast, võttis selle eest Andri Kiigelt vastu 850 eurot. Kokkuleppe kohaselt pidi ta hiljem raha tagasi maksma, juhul kui selgub, et kaelakett ei ole nii väärtuslik, kuid süüdistatav väitis, et tal enam raha ei ole ja raha ta tagasi ei maksnudki. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava eeltoodud käitumine on hinnatav tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisena ehk petmisega, millega viidi kannatanu eksimusse. Süüdistatav väitis Andri Kiigele, et tema mees on selle kaelaketi Soomest ostnud ja et see on valgest kullast. Samas oli süüdistatav algusest peale teadlik sellest, et tegemist ei ole valgest kullast keti vaid võltsinguga. Seda näitab teise isiku juhiloa kasutamine enda tuvastamiseks, sest nii sai ta vastutuse pettuse eest teise isiku peale veeretada. Kui tegemist oleks olnud ehtsa kullaga, siis ei oleks olnud tarvidust võõra isiku juhiluba kasutada, vaid süüdistatav oleks esitanud enda isikut tõendava dokumendi. Eeltoodud tegevusega sai süüdistatav varalist kasu 850 eurot ja tekitas kannatanule XXXXOÜ varalist kahju 850 eurot. Kohus asub seisukohale, et taolisel viisil teise poole eksitusse viimine, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, mis on kvalifitseeritav nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal kehtiva KarS § 209 lg-s 1 ettenähtud süüteona. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatava tegevus oli eesmärgipärane ja kindla suunitlusega tekitada teisele isikule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kahju eesmärgiga saada ise võimalikult suurt varalist kasu, mistõttu on tegemist kavatsetusega toimepandud teoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega F.J varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS redaktsiooni järgi on sõnastus: teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil). KarS § 349 järgi toime pandud kuritegu KarS § 349 kohaselt on karistatav teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks

andmine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. KarS § 350 kohaselt on tähtis isiklik dokument isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba, välisriigi reisidokument, rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument ja mootorsõidukijuhi juhiluba. Tunnistaja XXXX ütlustest nähtub, et ta kaotas 23.08.2013 Tartus temale väljastatud juhiloa. Alles oktoobris märkas Facebooki mailivahetust, et tema juhiluba on leitud ja tal palutakse helistada XXXX, kelle number oli aga selleks ajaks juba välja lülitatud (tl 29-30). Tunnistaja XXXX18.06.2014 antud ütluste (tl 12-14) kohaselt esitas naisterahvas temale valgest metallist kaelaketi müügil enda isiku tuvastamiseks XXXX juhiloa (tl 15). Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et tunnistaja XXXXtundis fotode järgi ära F.J, kui isiku, kes talle võltsitud keti müüs (tl 18-20). Seega on eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et F.J sai kohtueelsel menetluses tuvastamata ajal ja kohas, kuid enne 03.12.2013 enda valdusesse XXXX juhiloa ning esitas selle kaelaketi müügil enda tuvastamiseks XXXX. Seega oli süüdistatava tegevuse eesmärgiks vältida tema isiku tuvastamist, viimaks teist isikut eksitusse tema tegelikust isikust ja vabaneda kohustusest vastutada juba eelpool tuvastatud KarS § 209 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüdistatav teadis, et ta ei ole XXXX ning et tal puudub õigus teise isiku juhiluba kasutada, kuid ta tegi seda teadlikult ja tahtlikult, so eesmärgipäraselt sooviga viia teist isikut enda tegelikust isikust eksitusse. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega süüdistatav kasutades teise isiku nimele välja antud juhiluba, pani toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

vastab mitme erineva süüteo koosseisule. Seega tuleb karistus mõista raskeimat karistust ette nägeva sätte, s.o KarS § 209 lg 1 ettenähtud sanktsiooni alusel. KarS § 209 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka käesoleval hetkel karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta, kuid kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tal on nii alaline töökoht kui ka sissetulek. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Omaksvõetud karistusptaktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, s.o kannatanute arvust ja tekitatud varalise kahju suurusest. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud ühele kannatanule varalise kahju tekitamine ja seda küllaltki suures ulatuses. Samas suuremat kahju kannatanud kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Samuti tuvastas kohus juba eelpool, et süütegu oli toime pandud etteplaneeritult, seega kavatsetult. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Hinnates süüdistatava süü suurust tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises, siis käesoleva kohtuotsusega mõistetakse F.J süüdi ühes süüteoepisoodis, millega kannatanule otsest varalist kahju ei tekitatud. Seega on süü hinnatav küllaltki väiksena. Puutuvalt karistust kergendavatesse ja raskendavatesse asjaoludesse asub kohus seisukohale, et kohtuistungil avaldatud kahetsust peab kohus võimalikuks hinnata süüdistatava karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ning karistust raskendavaid asjaolusid kriminaalmenetluses tuvastatud ei ole. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määra arvestamisel arvestada asjaoluga, et süütegude toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, mis oluliselt vähendab avalikku menetlushuvi ning peaks tingima ka karistuse kergendamise. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista olulisel määral alla sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et 11.03.2016 lõpetas Põhja ringkonnaprokuratuur F.J suhtes kriminaalmenetlust KrMS § 202 lg 2 p 1 alustel, kuid 23.11.2016 uuendas Põhja ringkonnaprokuratuur F.J suhtes kriminaalmenetluse KrMS 202 lg 6 alusel, sest F.J ei täitnud temale määratud kohustusi. Seega ei pidanud ka prokuratuur süüdistatava süüd suureks. Isiku karistusandmetest nähtuvalt (tl 51-54) on süüdistatavat viimati karistatud Harju Maakohtu 20.11.2014 otsusega KarS § 349 alusel rahalise karistusega summas 192 eurot, mis KarS § 74 lg 1 alusel jäeti tingimisi käitumiskontrolliga kohaldamata, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 65 lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kuna katseaeg, s.o 20.11.201419.05.2016 on käesolevaks ajaks möödunud, siis nimetatud karistus on ära kantud. Samas peab kohus süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistust mõistes

moodustama liitkaristuse KarS § 65 lg 1 alusel, kuivõrd inkrimineeritud süütegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, vaatamata sellele, et eelmise otsusega mõistetud karistus on kantud. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevate kuritegude toimepanemise ajal ei olnud süüdistataval kehtivaid karistusi nagu ka eelmise kohtuotsuse koostamise ajal. Samuti on tegemist kuritegudega, mis on toime pandud üle kolme aasta tagasi ja menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud. Peale selle ei täidaks karistus enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem ning süüdistatavat on vahepeal karistatud juba teise astme kuriteo toimepanemise eest, milline karistus jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka kuriteo asjaolusid koostoimes, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib eelmise otsusega mõistetud karistusega liita süüdistatava suhtes kergeimat karistuste liitmise viisi kohaldades, lugedes käesoleva otsusega mõistetava karistuse kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetava karistusega, lugedes liitkaristuse kantuks.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.