Tartu Maakohus (Valga kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2017, Valga Kriminaalasja number
1-16-11582 (kohtueelse menetluse nr 16282000483)
Kohtukoosseis
kohtunik Erkki Hirsnik
Kohtuistungi sekretär
Reelika Käis
Kriminaalasi
Ardi Smitke süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Valdo Gerassimov
Süüdistatav
Ardi Smitke - isikukood 36904035710; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxx; emakeel xxxxxxxxxx;xxxxxxxxx; varem kohtulikult karistatud, viimati 23. septembril 2014 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada Ardi Smitke süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda 8 (kaheksa) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23. septembri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 (kuus) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (14 kuud vangistust = 420 päeva), s. o 420 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 2 (kahe) aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
ühel korral rusikaga näkku, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse (verise suunurga). Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes, pani Ardi Smitke toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Ardi Smitke, tema kaitsja Ahto Sirendi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Ardi Smitkele mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23. septembri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendati karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta ja 2 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (14 kuud vangistust = 420 päeva), s. o 420 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 2 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt 705 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg-st 2 lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 705 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et kohtul on võimalik juhinduda KrMS § 3 lg-st 2, § 179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-st 2 ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on prokuratuur, süüdistatav ja viimase kaitsja leppinud kokku, et süüdistatava kanda jääb sundraha summas 645 eurot. Kohus kinnitabki selle kokkuleppe ja jätab sundraha ülejäänud osas (st 60 eurot) riigi kanda. Seda tehes juhindub kohus KrMS § 180 lg 3 ls-st 2, mis võimaldab juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kriminaaltoimikust ilmneb, et Ardi Smitke sissetulekud olid 2014. aastal 916 eurot; 2015. aastal ei teeninud Ardi Smitke Maksu- ja Tolliameti andmetel üldse midagi (tl 35). Kohtuistungil selgitas Ardi Smitke, et ta on xxxxx ja elab koos neljaliikmelise leibkonnaga üksnes xxxxxxxxxxx palgast, mis on u xxx eurot kuus. Seetõttu leiab kohus, et esineb alus vähendada Ardi Smitke poolt tasumisele kuuluva sundraha suurust ja teha seda määrani, millega Ardi Smitke oli nõus, st 60 euro võrra 645 euroni. See summa tuleb Ardi Smitkel riigile hüvitada KrMS § 180 lg 1 alusel. Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lgst 3 tuleb menetluskulud (kokku 757,08 eurot) tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.