1-16-11582/2 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et Ardi Smitke on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 4. jaanuarist 2017. Mõista Ardi Smitkelt välja menetluskuludena osa sundrahast ehk 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi tasu katteks 112 (ükssada kaksteist) eurot ja 8 (kaheksa) senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 757,08 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfos näidatud kontole ja viitenumbrile. Ülejäänud osa sundrahast – 60 eurot – jätta riigi kanda. Kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (AS SEB Pank), kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank AS), kontole nr EE401700017002872300 (Nordea Pank AS Eesti filiaal) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Pank AS Eesti filiaal). Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning selgitus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 4. jaanuarist 2017. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt 705 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg-st 2 lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 705 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et kohtul on võimalik juhinduda KrMS § 3 lg-st 2, § 179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-st 2 ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on prokuratuur, süüdistatav ja viimase kaitsja leppinud kokku, et süüdistatava kanda jääb sundraha summas 645 eurot. Kohus kinnitabki selle kokkuleppe ja jätab sundraha ülejäänud osas (st 60 eurot) riigi kanda. Seda tehes juhindub kohus KrMS § 180 lg 3 ls-st 2, mis võimaldab juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kriminaaltoimikust ilmneb, et Ardi Smitke sissetulekud olid 2014. aastal 916 eurot; 2015. aastal ei teeninud Ardi Smitke Maksu- ja Tolliameti andmetel üldse midagi (tl 35). Kohtuistungil selgitas Ardi Smitke, et ta on xxxxx ja elab koos neljaliikmelise leibkonnaga üksnes xxxxxxxxxxx palgast, mis on u xxx eurot kuus. Seetõttu leiab kohus, et esineb alus vähendada Ardi Smitke poolt tasumisele kuuluva sundraha suurust ja teha seda määrani, millega Ardi Smitke oli nõus, st 60 euro võrra 645 euroni. See summa tuleb Ardi Smitkel riigile hüvitada KrMS § 180 lg 1 alusel. Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lgst 3 tuleb menetluskulud (kokku 757,08 eurot) tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.