Kohtulahend

tingimisi enne

Andres Väinsalu tunnistati süüdi Harju Maakohtu 26.02.2013.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastat 2 kuud; KarS § 329 järgi ja teda karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 4 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg-le 5 ning KarS § 65 lg-le 2 suurendati Andres Väinsalule mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.03.2009.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 2 aasta 2 kuud 21 päeva pikkuse vangistuse võrra, ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastat 6 kuud 21 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 14.03.2013.a. Kohtuotsus jõustus 28.11.2015.a. Harju Maakohtu 03.02.2015.a määrusega vabastati Andres Väinsalu temale Harju Maakohtu 26.02.2013.a otsusega KarS § 329 järgi mõistetud karistusest – vangistusest 2 kuud. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel moodustati uus liitkaristus, suurendades Andres Väinsalule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.02.2013.a kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo eest mõistetud vangistust 4 aastat ja 2 kuud temale eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 13.03.2009.a otsusega kohtuasjas nr 1-09-2106 mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 2 aasta 2 kuu ja 21 päeva pikkuse vangistuse võrra ning määrati, et Andres Väinsalu

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks on vangistus 6 aastat 4 kuud ja 21 päeva, millise karistuse kandmise algust arvestati alates 07.09.2012.a. Harju Maakohtu 22.06.2015.a määrusega vabastati Andres Väinsalu temale Harju Maakohtu 15.03.2007.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-06-16483 KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo eest mõistetud ja Harju Maakohtu 29.09.2009.a kohtumäärusega rahalise karistuse ärakandmata osa, so rahalise karistuse 160 päevamäära eest määratud asenduskaristuse - 53 päeva vangistust - kandmiselt. Harju Maakohtu 03.02.2015.a kohtumäärust nr 1-13-1214 muudeti ja sõnastati järgmiselt: KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel moodustada uus liitkaristus, suurendades Andres Väinsalule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.02.2013.a kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo eest mõistetud vangistust 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud temale eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 13.03.2009.a otsusega kohtuasjas nr 1-09-2106 mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 2 aasta 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning määrata, et Andres Väinsalu lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks on vangistus 6 (kuus) aastat, 2 (kaks) kuud ja 28 päeva, millise karistuse kandmise algust arvestada alates 07.09.2012.a. Kohtumäärus jõustus 14.07.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 07.09.2012.a ja lõpp on 05.12.2018.a. Andres Väinsalu kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, osales MTÜ Convictus 12 sammu tugigrupi töös, tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös, lõpetas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 10. klassi. Töötab järelevalveta XXXXOÜ-s ja soovib vabanemisel jätkata seal töötamist. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Andres Väinsalu kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama oma XXXX juurde XXXX ja saada tööd XXXXOÜ-s. Andres Väinsalu soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub XXXX juurde aadressil XXXX. Karistust kannab narkokuriteo eest. Kriminaalkorras karistatud 9 korda, vanglas teist korda. Vabanemisel töökoht on olemas XXXXOÜ. Vahetult enne kinnipidamist tarvitas narkootikume. Ei püüdnud probleemist vabaneda, kuna ei teadvustanud seda probleemi. On vanglas läbinud erinevad sõltuvusrehabilitatsiooni programmid ja lubab teha kõik selleks, et ei hakkaks uuesti narkootikume tarvitama. Kriminaalhooldusel on varasemalt olnud mitu korda. Viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Andres Väinsalu ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga ja arvestab asjaoluga, et riiklikku süüdistust esindanud prokurör toetab Andres Väinsalu ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada A. Väinsalu KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile ja Vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Andres Väinsalu võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Andres Väinsalu on vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid, osalenud tööhõives, tema käitumine on olnud nõuetekohane. Vangla ja prokurör toetavad A. Väinsalu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Väinsalu mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A. Väinsalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on A. Väinsalul olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.