Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

- teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel 144 (sada nelikümmend neli) eurot, s.o kokku 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot, s.o kokku menetluskulu 837 (kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse „Risto Truumure , 1-16-5531, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Risto Truumurele tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Risto Truumure isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi ning karistatud 18.05.2015. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi, üritas uuesti võtta 06.12.2015 kella 16.46 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, XXXX, kaks pudelit õlut Kapten Kange kogusummas 4.98 eurot. Risto Truumure peitis kauba kaasas olnud seljakotti ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega Risto Truumure isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale esitatud süüdistuse kvalifikatsioon on õige, kogutud tõendid on lubatavad.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 06.12.2015 kella 16.46 ajal paiku Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, XXXX kauba maksumusega 4,98 euro varguse katse toime panemine Risto Truumure poolt on tõendatud nii Risto Truumure süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Risto Truumure kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 26) tunnistab ta end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos. Läks 06.12.2015 Maximasse, võttis enda tarbeks 2 pudelit õlut, mille pani seljakotti ja möödus kassadest õlu eest maksmata. Kahetseb tehtut. On nõus ÜKTga. Tunnistaja XXXXütluste kohaselt (tl 13-15) oli ta 06.12.2015 tööl Maximas videoanalüütikuna ja nägi 16.43 kaamerast, kuidas sinises jopes meesterahvas pani 2 õlupudelit seljakotti. Pärast kassadest möödumist avastati Risto Truumure seljakotist 2 pudelit õlut, mille eest ei olnud isik maksnud. Kaup tagastati kauplusele rikkumata. Skarabeus Julgestusteenistus OÜ kinnipeetute üleandmise leht (tl 10-12) tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta, objekti ja kuriteo toime pannud isikut, kelleks osutus Risto Truumure. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Maxima Eesti OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 9), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 06.12.2015 kella 16.46 paiku Tallinn, XXXX asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa maksumusega 4,98 eurot. Seega on sedastatav, et need õlupudelid olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud esemeid omanikule tagastada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk.

Karistusregistri väljavõttest nähtub (tl 28-30), et Risto Truumure on 2 kehtivat kriminaalkaristust varguste toimepanemise eest, viimati Harju Maakohtu 18.05.2015 otsuse (tl 31-33) alusel, millega karistati Risto Truumure KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi 2 kuuse vangistusega. Samuti nähtub 20.01.2016. kohtumäärusest, mille kohaselt lõpetati väärteomenetlus Risto Truumure suhtes KarS § 218 lg 1, 3 - § 251 järgi väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 4 alusel, sest tema teos esinevad kuriteo s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 tunnused (tl 8). Nimetatud kohtumäärus on jõustunud ning alustati kriminaalmenetlust. Seega leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on eelmärgitud määrusest tulenevalt täidetud, kuivõrd süütegude juriidiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine tuleb kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistataval ei õnnestunud kuritegu temast olenemata põhjustel lõpule viia, tuleb sellist käitumist hinnata süüteokatsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et Risto Truumure pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, s.o ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Seda tingib kohtu arvates ka asjaolu, et kuriteo toimepanemisest on möödunud juba pikem ajavahemik, mistõttu on ka avalik menetlushuvi vähenenud. Puutuvalt võimalusse jätta süüdistatavale mõistetav karistus tingimisi kohaldamata või asendada see üldkasuliku tööga leiab kohus, et nii karistuse kohaldamata jätmine kui ka asendamine on välistatud. Süüdistatavat on nii varguste kui varguste katsete toimepanemise eest korduvalt karistatud, kuid pärast karistuste kandmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Vaid poole aasta möödudes eelmise kuriteo toimepanemisest jätkas süüdistatav samalaadse kuriteo toimepanemist, mis viitab sellele, et süüdistatav ei soovi aru saada oma teo keelatusest. Kuivõrd süüdistatav on oma varasema käitumisega üheselt näidanud, et senised karistused on jäänud soovitud tulemusteta, siis kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. Süüdistatava süsteemne õigusvastane käitumine viitab sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele. Ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga eeldab kriminaalhooldusele allumist, sh alalise elukoha olemasolu. Kriminaaltoimikust nähtuvad aga andmed selle kohta, et süüdistatav ei ela üheski tema poolt kohtueelsele menetlejale avaldatud elukohas ning sundtoomise teostamisel peeti ta kinni mahajäetud majast (XXXX), mitte tema nimetatud elukohast. Kohus on püüdnud süüdistatavat kätte saada nii süüdistatava nimetatud elukohta kutset saates, kui ka erinevatel telefonidel helistades, kuid süüdistatava asukohta ei ole õnnestunud tuvastada. Ka vaatamata politseipoolsetele korduvatele kodukülastustele ei õnnestunud süüdistatavat registrijärgsest elukohast tabada ja sundtoomine jäi tagajärjetuks. Süüdistatava enda sõnade kohaselt viibib ta oma nimetatud elukohas, milleks on samuti väidetavalt mahajäetud maja, aeg-ajalt, kuid mitte pidevalt. Sellised asjaolud aga välistavad nii KarS § 74 kui ka § 69 sätete kohaldamise, so karistuse tingimisi kohaldamata jätmise kui ka asendamise üldkasuliku tööga, kuivõrd mõlemal juhul peaks süüdimõistetu alluma käitumiskontrollile, mis esmase nõudena eeldab alalise elukoha olemasolu. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tuleks kõne alla isiku puhul, kes on varem karistamata ning vangistuse asendamist saaks kohaldada isiku suhtes, kes on varem karistamata või kes on küll varem karistatud, kuid liitkaristuse kohaldamisel saaks äärmise abinõuna veel hoiduda vangistuse kohaldamisest ja liitkaristus asendataks üldkasuliku tööga. Süüdistatava karistusandmed aga viitavad üheselt süüdistataval õiguskuulekuse puudumisele ning üldkasuliku töö tegemine ei sunni enam süüdistatavat ei õiguskuulekusele ega ka uute süütegude toimepanemisest hoidumisele. Seda asjaolu ilmestavad üheselt ka süüdistatava karistusandmed, millistest nähtuvalt on süüdistatavale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid jäetud tasumata ning süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine on tinginud selle, et varem väärteona hinnatavad varavastased süüteod tuleb nende süsteemsuse tõttu kvalifitseerida varavastaste kuritegudena.

ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja seda, et süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.