Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

Isikut on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimane kuritegu on toime pandud vanglaasutuses, isikul on ka 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on tema puhul tegemist isikuga, kel on väljakujunenud kriminaalsed hoiakud, kelle õiguskuulekust ei ole mõjutanud ei tingimisi ega reaalselt kohaldatud vangistus ja prokuratuuril puudub veendumus, et tema ohtlikkust oleks võimalik ühiskonnas alandada kriminaalhooldusega, sh käitumiskontrolli või elektroonilise valve kohaldamisega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga, ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. W.Z-i puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaks kirjeldatud kuriteo eest mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 80 % ja 68%, mis on kõrge risk. Seega on süüdimõistetu puhul olemas suur uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur W.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, lei ab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik viibib vanglas esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema potentsiaalselt suur. Kohtu hinnangul ei kaalu W.Z-i positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, mistõttu ei ole isikule varasemalt mõistetud tingimuslikud karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on enamasti toime pandud materiaalse kasu saamiseks, soodusteguriks mõnuainete tarvitamine. Esinenud on vägivalda, sh röövimine. Viimane kuritegu on vägivald võimuesindaja suhtes. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. W.Z-il on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh korrale allumatuse pärast ja vägivalla kasutamise eest ametnike suhtes, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud ning ei ole kindel, kas ta vabaduses olles suudaks õiguskuulekalt käituda, järgides etteantud nõudeid ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks oli isiku suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis samuti näitab, et tegemist on isikuga, kes ei suuda range järelevalve all viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas viibides suutnud alluda korraldustele, järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vanglas tegelenud erinevate sotsialiseerivate tegevustega, sh omandanud riigikeele A1-taseme, läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja Agressiivsuse asendamise treening ning osalenud MTÜ Teekond tegevuses. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma sõbrale kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimistele ning sõber on andnud oma

nõusoleku isiku elama asumiseks korteris ja seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav määrati ka tööle vangla majandustöödele, kuid ta keeldus töötamisest. Töökogemus on minimaalne, töösse suhtub negatiivselt. Tasumata rahalisi nõudeid on isikul 5000 euro ulatuses. Samas on tal vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht xxxx xxxx. Juhataja sõnul saab isik tööd teha oma kodus olles telefoni ja arvuti vahendusel, mistõttu saab tööd teha ka elektroonilise valve kohaldamise ajal. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid ning ta ei ole enda sõnul huvitatud nendega suhtlemise katkestamisest, suheldakse ka vanglas. On kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, kuid enda sõnul probleem alkoholi kuritarvitamisega puudub. Enda süüd toimepandud tegudes ei näe, pigem on süüdi tema noor vanus ja teiste poolne provokatsioon. Seega võib eeldada, et isik ei ole varasematest tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi teinud, mistõttu on põhjust arvata, et isik võib jätkata kuritegude toimepanemist vabaduses, eriti kaaslaste mõjutusel. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 80% ja uue vägivaldse kuriteo puhul 68%, milliste näol on tegem ist väga kõrge te riskiga, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et W.Z-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu W.Z-i vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.