Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

katse ja peab nüüd veel maksma. Ta on alles tööle saanud ja hakanud hagisid tasuma, ent nüüd tekitab riik talle uusi võlgasid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

otsusega ning

5.1 Riigikohus on kokkuleppemenetluses tehtud otsuse edasikaebamise osas selgitanud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude (ringkonnakohtu hinnangul ka tsiviilhagi) hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise (samuti tsiviilhagi väljamõistmise) otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm 3-1-1-7-16 p 5.3). Praegusel juhul ei ole E.O ega J. Mägi viidanud ühelegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele. Nad soovivad üksnes vabaneda kohustusest tasuda menetluskulud seoses makseraskustega, lisaks on E.O vaidlustanud A.T. i tsiviilhagi, kuna leiab, et tema ei ole nimekirjas märgitud asju võtnud. 5.2 Ringkonnakohus tuvastas, et 11. augustil 2016 sõlmisid abiprokurör Enn Pustak, süüdistatav E.O ja tema kaitsja vandeadvokaat Arri Toomingas kokkuleppe (tlk II kd,142-144), mille kohaselt taotleb prokurör kohtus E.O süüditunnistamist ja karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Karistuse kandmise aja alguseks loetakse 15. juuni 2016. Pooled leppisid kokku ka selles, et kuriteoga on kannatanule T.K. tekitatud kahju 25 eurot, kannatanule V.R. 20 eurot, kannatanule L.T. 10 eurot ja kannatanule A.T. 1401 eurot. Samuti lepiti kokku menetluskuludes, milleks on kaitsjatasu 48 eurot ja sundraha 645 eurot, ehk kokku 693 eurot. Kokkulepe on allkirjastatud prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja poolt. Kokkuleppe sõlmimisest võttis osa tõlk. 5.3 Apellatsioonikohus tuvastas, et 11. augustil 2016 sõlmisid abiprokurör Enn Pustak, süüdistatav J. Mägi ja tema kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik kokkuleppe (tlk II kd, 149150), mille kohaselt taotleb prokurör kohtus J. Mägi süüditunnistamist ja karistamist 3 kuu pikkuse vangistusega KarS § 199 p-de 7, 9 - § 25 lg 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. J. Mägi kohustus maksma riigi tuludesse menetluskuludena sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 115,20 eurot, ehk kokku summas 760,20 eurot. Kokkulepe on allkirjastatud prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja poolt. Kokkuleppe sõlmimisest võttis osa tõlk. 5.4 Ehk siis täidetud oli KrMS § 245 lg 1 p-dest 11 ja 12 tulenev nõue, mille kohaselt peavad pooled, s.o prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagis (p 11), kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises (p 12). Praegusel juhul on osapooled antud küsimustes kokkuleppele jõudnud. 5.5 Viru Maakohus arutas eelkirjeldatud kokkuleppeid avalikult kohtuistungil 11. augustil 2016. J. Mägi ja E.O kinnitasid kohtule vastates kokkuleppe juurde jäämist, oma tõelise tahte väljendust kokkuleppe sõlmimisel ning soovi selle kinnitamiseks. Maakohus samal kuupäeval tehtud otsusega kokkulepped ka kinnitas, mõistes kohtuotsusega muuhulgas J. Mägilt ja E.O-lt

välja menetluskulud vastavalt kokkuleppele ning E.O-lt vastavalt kokkuleppele ka kannatanute tsiviilhagid. 5.6 Vaatamata asjaolule, et Viru Maakohus mõistis E.O-lt ja J. Mägilt välja menetluskulud ja E.O-lt kannatanute kasuks tsiviilhagid täpselt nii, nagu oli kirjas süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppes, taotletakse apellatsioonides siiski ringkonnakohtult kohtuotsuse vastavas osas muutmist. Vaid nimetatud soovi põhjal, viitamata ühegi kriminaalmenetlusnormi rikkumisele, maakohtu otsuse edasikaebamiseks apellantidel õigust ei ole. Kuivõrd nii tsiviilhagisse puutuv kui ka menetluskulude väljamõistmise küsimus kuuluvad kokkuleppeläbirääkimise esemesse, on süüdistatavad kokkuleppe allkirjastamisega ja kohtuistungil selle juurde jäämisega võtnud ka kohustuse tsiviilhagide ja menetluskulude tasumiseks viisil, nagu see on kohtuotsuses ette nähtud. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus J. Mägi ja E.O apellatsioonide läbivaatamiseks.

/allkiri/ Maarika Kuusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.