Kohtulahend

tingimisi enne

A.S tunnistati Pärnu Maakohtu 12.02.2015.a otsusega süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest 1 aasta ja 17 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Pärnu Maakohtu 09.10.2013.a. kohtuotsusega mõistetud ärakantud karistus 1 aasta 17 päeva vangistust. A.S tunnistati ka süüdi KarS § 203 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 09.10.2013.a. kohtuotsuse ärakandmata karistusega (karistus kantud) ja lõplikuks karistuseks loeti kohtuotsuste kogumi eest 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 17.07.2015.a.

Karistuse kandmise algus oli 28.09.2015.a ja lõpp on 28.01.2018.a. A.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta töötas 13.11.2015 – 08.02.2016 abitöölisena majandustöödel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab A.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. A.S-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama oma emale kuuluvasse majja XXX. Majas elavad täisealised isikud andsid nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalus asuda tööle ettevõttes XXX OÜs. A.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub oma emale kuuluvasse majja XXX. Tööle läheb ettevõttesse XXX OÜ-s.. Alkoholiprobleemid algasid 2012 aastal. Seni ei ole vabaduses otseselt sellega tegelenud, kuid nüüd lubab minna ravile. Käitumiskontrolli on varem kohaldatud, kuid teisel katseajal pani toime uue kuriteo. On nõus lisakohustustega ja nõus raviga. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab A.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekuga määratavate kontrollnõuete, kohustuste ja nende tähtaegade osas. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et A.S-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. A.S on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad A.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A.S-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat

eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on A.S olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.