Kohtulahend

XXXXX kütusepaagist 174 liitrit diislikütust, lõhkudes selleks kütusepaagi korgi, ja tekitas omanikule varalise kahju 258,20 eurot. G.E tunnistati KarS § 203 järgi süüdi selles, et ta 27.11.2013 kella 02.00-04.00 vahelisel ajal pani tulemasina leegiga põlema Järva maakonnas Türi vallas Jändja külas M R ele kuuluva heinaküüni väärtusega 10 000 eurot, kus olid T T ile kuuluvad 270 heinapalli koguväärtusega 4050 eurot ja Kaarnasoo OÜ-le kuuluvad 100 põhupalli väärtusega koguväärtusega 1500 eurot, 100 heinapalli koguväärtusega 1000 eurot ning 400 heinapalli koguväärtusega 7500 eurot. Põlengu tagajärjel hävis heinaküün koos heina- ja põhupallidega. Sellega tekitas G.E M R ele varalist kahju 10 000 eurot, T T ile 4050 eurot ja Kaarnasoo OÜ-le 10 000 eurot. G.E tunnistati KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, öösel vastu 07.01.2014 grupis koos C T i ja K R ga varastas Türi linnas XXXXX asuvast võõrastemajast erinevaid esemeid. Vargusega tekitasid G.E, C T ja K R Serman Grupp OÜ-le varalist kahju kokku 3726 eurot. Samuti tuvastas kohus, et G.E lõhkus võõrastemajas ära erinevaid esemeid, millega tekitas Serman Grupp OÜ-le varalist kahju kokku 2172 eurot. G.E tunnistati KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 07.01.2014 öösel varastas Türi linnas XXXXX asuvast võõrastemaja Serman Grupp OÜ hoovist A J ile kuuluva mootorsõiduki BMW318CI registreerimisnumbriga XXXXXX väärtusega 1523 eurot ja sõitis autoga BMW 318CI Jaama tänavale, kus auto jäi seisma. Varguse toime panemisele aitas kaasa R K , kes pukseeris oma sõiduautoga G.E poolt varastatava auto Türi valda Kõltsi külla metsas oleva veevõtukohani. G.E varastas autost erinevaid esemeid – automaki, kliimaseadme, CD boksi, 2 õngekorki - seejärel ta pani auto käima ja pikaajalisel mootori täispööretel töötamisel tekkinud kuumuse tõttu süttis auto põlema ning hävis täielikult, tekitades A J ile auto hävitamisega varalist kahju 1523 eurot ja esemete vargusega kahju kokku 77 eurot. G.E-le esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et tema 21.01.2014 kella 02.45 ajal pani toime varguse Järvamaal Paide vallas Mäo külas Statoil Fuel & Retail Eesti AS Mäo teenindusjaamas, kus tankis sõiduautosse Merzedes Benz 58,85 liitrit diiselkütet D miles maksumusega 78,27 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Kohus märkis, et alates 01.01.2015 kehtima hakanud seadusemuudatustega tuleb G.E poolt toime pandud tegu kvalifitseerida väärteona, kuna vargusega tekitatud kahju ei ületa 200 eurot. Kuivõrd tegemist on väheväärtusliku asjaga, siis lõpetas kohus eelnimetatud süüdistuses kriminaalmenetluse, kuna teos esinevad väärteo tunnused.

ülemäära range karistuse. Mõistetud karistus ei ole proportsionaalne G.E süü suurusega, samuti ei õigusta range karistuse mõistmist preventiivsed eesmärgid. Eriti selgelt on karistuse liigne rangus nähtav KarS §-s 203 sätestatud süüteo eest mõistetud karistuse puhul. Kuna kohus karistas G.E selle kuriteo eest vangistusega tähtajaga 3 aastat, määras kohus sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistuse. Kaitsja hinnangul ei ole selline rangus põhjendatud. Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et G.E ei ole endale varasematest karistustest järeldusi teinud. Pärast 09.10.2013 otsust toimepandud kuritegude toimepanemine võis vähemalt osaliselt olla põhjustatud psühholoogilisest hirmust ees ootava karistuse kandmise ees. Käesolevaks ajaks on G.E temale varasemalt mõistetud karistuse kandnud ja teinud sellest õiged järeldused. Oluline on arvestada ka G.E tervisega seotud asjaoludega. Kuigi kohus viitas kergendava asjaoluna kahetsusele, ei ole kohus seda asjaolu karistuse liigi ja määra valikul sisuliselt hinnanud ja arvesse võtnud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kahetseb G.E oma tegusid siiralt. Ta on oma süüd tunnistanud, osutanud abi asjaolude väljaselgitamisel ja kahetseb tehtut. See näitab tema soovi olukorda parandada. Kahjuks ei jäta maakohtu otsusega mõistetud karistus süüdistatavale olukorra parandamiseks mingeid võimalusi. Vangistuse korral ei ole tal võimalik leida töökohta ega asuda hüvitama kuritegudega põhjustatud kahju. Samuti oleks kohtul olnud võimalik arvesse võtta, et kohtuistungile saabus G.E vahetult vanglast. Arvestades, et KarS § 203 järgi mõistis kohus väga range karistuse, jääb mõistetamatuks, miks ei pidanud kohus liitkaristuse moodustamisel võimalikuks lähtuda karistuste neeldumise põhimõttest, lugedes KarS § 64 lg 1 alusel kergema kaetuks raskemagak. Isegi juhul, kui kohus oleks lugenud kergema karistuse raskemaga kaetuks, oleks G.E karistus olnud ebaproportsionaalselt range. Prokurör leidis 12.02.2015 kohtuistungil, et ta ei näe võimalust mõista G.E-le karistus tingimisi. Samas ei välistanud prokurör sellise karistuse rakendamist kohtu poolt. Kaitsja leiab, et G.E puhul on võimalik saavutada karistuse eesmärk – mõjutada teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma, ka ilma vangistust kohaldamata. Seega on põhjendatud G.E karistamine vangistusega selliselt, et jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Selline karistuse viis on oluliselt distsiplineerivam kui tema karistamine reaalse vangistusega. See aitaks kaasa G.E suhtumise ja hoiakute muutmisele, samuti võimaldaks G.E astuda samme kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuigi tema tervislik seis ei ole hea, ei ole siiski välistatud võimalus leida tööd ja seeläbi tunda ennast ühiskonnas kasulikuna, samuti hüvitada kahjud.

karistuses avalduvast riigipoolsest hukkamõistust toime uue kuriteo, näitab, et ta pole teinud karistusest kohaseid järeldusi ja karistus pole täitnud oma eesmärki, mistõttu tuleb liita uus karistus eelmisele täies mahus. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et nn hiljem tuvastatud konkurentsi puhul ei saa tingimisi mõistetud karistus olla liitkaristuse üheks liidetavaks. G.E poolt varasemad ära kandmata karistused enne 09.10.2013 kohtuotsust tingisid selle, et temale mõisteti reaalne vangistus. Isiku poolt regulaarselt ja süstemaatiliselt kuritegude toimepanemine, samuti tema teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Prokuröri hinnangul tuleb arvestada G.E poolt kuritegude toimepanemise intensiivsust ja tema käitumist kuritegude toimepanemisel. Öösel vastu 07.08.2013 omavoliliselt sõiduauto kasutamise lõppedes G.E algatusel auto rüüstati ja lõhuti; vara hävitamisel 27.11.2014 heinaküüni süütamine toimus G.E enda lõbuks ja täiesti arusaamatul põhjusel; varguse toimepanemisel 07.01.2014 Türi võõrastemajas peale esemete vargust tekitas G.E vara lõhkumise ja vahukustuti sisu väljalaskmisega tahtlikult kahju isikule, kes oli tema suhtes võõras ja usaldas teda üksinda võõrastemajja. Samal ööl võõrastemajast varastatud sõiduauto pani ta tahtlikult põlema. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

esitada eraldi põhjendused mõistetud liitkaristuse kohta. Vajadus põhjendada iga karistust eraldi tuleb eriti selgelt esile isiku süü puhul, mis on KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt karistuse alus. Süü suurus sõltub konkreetset tegu iseloomustavatest asjaoludest, mistõttu tuleb süü suurus ka tuvastada iga teo puhul, mille eest isikule karistus mõistetakse. Nagu apellatsiooniski märgitud, ei ole maakohtu otsuses selget hinnangut isiku süü suurusele ühegi teo puhul üldse antud. Kohus üksnes tsiteerib KarS § 56 lg-t 1, aga sellele ei järgne kohtu selgitusi, milliseid asjaolusid ta erinevate G.E toimepandud kuritegude puhul süü suuruse hindamisel oluliseks peab ja millise hinnangu ta neile annab. Üksikuid süü suuruse tuvastamisel olulisi asjaolusid on kohus siiski otsuse osas, milles käsitletakse mõistetud karistusi, välja toonud (kuritegude toimepanemine kavatsetusega, tegude toime panemine lühikese ajavahemiku sees), kuid seda mitte tervikliku käsitlusena, vaid fragmentaarselt erinevates lõikudes. Selliste põhjenduste puhul ei ole see, miks kohus mõistis just sellise(d) karistuse(d), lugejale otsusest arusaadav, s.t kohtu seisukohtade kujunemine ei ole jälgitav. Pikka aega käsitas kohtupraktika seda, kui kohtuotsuse põhjendustest ei ole kohtu seisukohtade kujunemine jälgitav, kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 337 lg 1 p 7 tähenduses. Selle tulemuseks oli, et vaidlustatud kohtuotsus tuli tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. 30.06.2014. a asus Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadates kriminaalasja läbi kogu koosseisus, kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14 (otsuse p. 700) seisukohale, et KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis oma olemuselt kujutavad tõesti põhjenduse puudumist. Riigikohus rõhutas, et seadus räägib põhjenduse kui terviku, mitte üksikute põhjenduste puudumisest, millest tulenevalt on kohtuotsuses põhjenduse puudumisega tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. Eelnev ei tähenda, et eespool kirjeldatud maakohtu otsuses esinevad puudused ei kujuta endast enam üldse olulist menetlusõiguse rikkumist. Tegemist on küll olulise menetlusõiguse rikkumisega, kuid seda mitte KrMS § 339 lg 1 p 7, vaid KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Oluline on aga see, et kui KrMS § 339 lg 1 p-le 7 vastava rikkumise puhul peab ringkonnakohus saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, siis KrMS § 339 lg 2 puhul tuleb kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks vaid juhul, kui menetlusõiguse rikkumine on selline, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seega kui maakohtu otsuse põhistusvead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, peab ringkonnakohus igal üksikjuhul hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi ise lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks arutamiseks. Eespool viidatud otsuses leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kui ei ole ülekaalukaid põhjuseid, mis eeldaksid kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist, tuleb ringkonnakohtul kriminaalasi ise ära lahendada (otsuse p 701). Kohtukolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole selliseid ülekaalukaid põhjuseid, mille tõttu tuleks kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks saata. Ringkonnakohtul on endal võimalik esitada karistuse põhjendused. Osaliselt on maakohus neid asjaolusid, mis omavad karistuse mõistmise seisukohalt tähtsust, karistusi käsitlevas osas välja toonud. Samuti on G.E-ni süüd

6 (11)

iseloomustavad asjaolud samuti süüteo asjaoludena kohtuotsuses kajastatud, kuid on jäetud maakohtu otsuses karistusega seostamata.

mõistetud 6-kuuline vangistus ilmselgelt kerge, pigem sanktsiooni alammäära lähedane karistus. Kergema karistuse kasuks räägib vargusega tekitatud kahju suurus 258,20 eurot, mis ei ületa oluliselt praegu kehtivat piirmäära (200 eurot), millest alates on vargus karistatav kriminaalkorras. Samas tuleb ka selle teo puhul arvestada sellega, et esines mitu varguse kvalifitseerivat tunnust, mistõttu on põhjendatud alammäärast pikem vangistus. 6.3 Eriti selgelt ülemäära rangeks peab kaitsja G.E-le KarS § 203 järgi mõistetud kolmeaastast vangistust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et mõistetud karistus vastab igati G.E süü suurusele. Nagu juba eespool (otsuse p 6) märgitud, on ekslik kaitsja seisukoht, et süü suuruse kindlaksmääramisel on otsustava tähtsusega KarS §-des 57 ja 58 nimetatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemine. Seetõttu on väär ka kaitsja järeldus, et raskendavate asjaolude puudumise ning ühe kergendava asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) esinemise tõttu ei oleks tohtinud kohus mõista sanktsiooni keskmisest määrast rangemat karistust. KarS § 203 järgi mõisteti G.E süüdi selles, et ta süütas 27.11.2013 kella 02:00-04:00 vahelisel ajal tulemasinaga Järva maakonnas Türi vallas Jändja külas heinaküüni selles olnud heina- ja põhupallidega. Sellega tekitas ta varalist kahju M R ele 10 000 eurot, T T ile 4050 eurot ja Kaarnasoo OÜ-le 10 000 eurot. Kohtukolleegium leiab, et vara kahjustamise puhul on süü suuruse hindamisel olulise tähendusega tekitatud kahju suurus. Kannatanutele tekitatud varaline kahju ulatus 24 050 euroni, mis ületab kordades nii teo toimepanemise ajal kehtinud (KarSRS § 8 p 1 kohaselt kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt; 27.11.2013. a seisuga 3200 eurot) kui praegu kehtivat olulise kahju alampiiri (KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot). Teiseks tuleb pidada G.E süüd suureks, arvestades tema suhtumist oma teosse. Maakohus tuvastas, et G.E pani teo toime kavatsetult, s.t ta süütas heina, soovideski tekitada tulekahju. Samas ei olnud tal selleks mingit mõistetavat motiivi, mis näitab jällegi täielikku hoolimatust teiste isikute omandi suhtes. 6.4 Ringkonnakohus peab G.E süüle vastavaks ka pärast 09.10.2013.a. kohtuotsust toime pandud varguste eest KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust. Maakohus on mõistnud karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, kuigi tekitatud kahju on suhteliselt suur ning varguste asjaolud näitavad, et need on pandud toime sisuliselt ajaviiteks, mis ringkonnakohtu hinnangul suurendab teo taunitavust. Maakohus mõistis G.E süüdi selles, et ta grupis koos K R ga ja C T iga varastas ta ajavahemikul 06.01.2014 kella 21.30-st kuni 07.01.2014 kella 11.30-ni Türi linnas XXXXX asuvast Serman Grupp OÜ-le kuuluvast võõrastemajast erinevaid esemeid ning võõrastemaja hoovist A J ile kuuluva mootorsõiduki BMW318CI väärtusega 1523 eurot. Autost varastas G.E omakorda BMW originaalmaki, pagasiruumist CD-boksi Pioneer, auto kliimaseadme ja 2 õngekorki. Seejärel pani G.E auto käima ja pikaajalisel mootori täispööretel töötamisel tekkinud kuumuse tõttu süttis auto põlema ning hävis täielikult. Maakohtu otsuse kohaselt põhjustati kannatanu Serman Grupp OÜ-le võõrastemajast asjade vargusega varalist kahju kokku 3726,00 eurot ja esemete lõhkumisega varalist kahju kokku 2172,00 eurot. Kannatanu A J ile tekitatud mootorsõiduki BMW320I reg nr XXXXX lõhkumisega ja põlengu tagajärjel hävimisega varalist kahju kokku 1523 eurot. Seega ei olnud varastatud asjade 8 (11)

väärtus väike, lisaks kaasnes võõrastemajast asjade varastamisega ka lõhkumine, millega samuti tekitati märkimisväärset kahju. Tähelepanu väärivad maakohtu otsuses refereeritud G.E ütlused, et ta pani kuriteo toime, kuid põhjust, miks ta seda tegi, ei tea. See tähendab, et võõraste asjade võtmiseks puudus G.E vajadus. See ning asjaolu, et vargusega kaasnes võõrastemajas ulatuslik lõhkumine, näitab taas seda, et G.E lihtsalt ei austa võõrast omandit. Samasugust hoolimatust teiste isikute omandi suhtes näitab A. J auto põlema panemine. Kuigi G.E ütluste kohaselt pani ta auto põlema selleks, et ei jääks jälgi, on maakohus viidanud asitõendi vaatlusprotokollile, milles vaadeldi sülearvuti vaatlusel leitud mobiiltelefoniga IPhone tehtud salvestist. Sellelt on näha ja kuulda, et pimedas on filmitud sõiduautot, mille mootor töötab kõrgetel pööretel; samuti on filmitud pimedas hõõguvat sõiduauto summutit; keegi osutab jalaga summutile ja ütleb, et see võib põlema minna, keegi karjub: „Anna gaasi, kaua see vastu peab?“; näha on leeki, mootor jääb seisma, mille peale keegi ütleb: “Jaanituli“. See näitab, et auto põlema panemisega lõbustati ennast.

9 (11)

10.1 Lisaks sellele, et kaitsja leiab, et G.E-le mõistetud karistus on liiga raske, taotleb kaitsja ka karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et G.E-le mõistetud vangistust ei ole võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata. G.E pani lühikese ajavahemiku jooksul toime mitmeid samalaadseid kuritegusid, ta jätkas kuritegude toimepanemist ka pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust. Ka tuleb arvestada seda, et G.E ei osanud ise põhjendada seda, miks ta kuriteod toime pani. Kui isik lihtsalt võtab või lõhub võõraid asju mingi ootamatult tekkinud soovi tõttu, on kohtukolleegiumi hinnangul uute kuritegude toimepanemise oht suur. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab ka see, et kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi kohaselt esineb G.E sõltuvus alkoholist ning ka kuriteod pani ta toime joobeseisundis olles (kd VI; toim.l. 95-114). 10.2 Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole apellatsioonis väited G.E terviseprobleemide kohta sellised, mis annaks alust eelistada G.E-le reaalse vangistuse kohaldamisele selle tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja viitab esiteks G.E traumajärgsele ajukahjustusele. Nagu eespool märgitud, on kriminaalasjas teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. Muuhulgas vastasid eksperdid ka küsimusele, kas G.E on võimeline kandma karistust. Eksperdid märkisid, et tema psüühiline seisund ei takista G.E viibida tugevalt kontrollitud tingimustes ega järgida temale kehtestatud reegleid. Mis puutub G.E nimmelüli murdu, siis nähtub juba viidatud ekspertiisiaktist, et G.E on see diagnoositud, kuid tõendeid ei ole selle kohta, et see põhjustab G.E-le olulisi raskusi igapäevases toimetulekus vangistuses olles. G.E terviseprobleemide esinemise kinnituseks esitas kaitsja koos apellatsiooniga ka patsiendikaardid ja Järvamaa Haigla AS statsionaarse epikriisi. Nagu juba Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2015. a määruses märgitud, ei saa ringkonnakohus lühimenetluses nendele dokumentidele tugineda. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et tulenevalt sellest, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need

10 (11)

puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

/allkirjastanud digitaalselt/

/allkirjastanud digitaalselt/

Sten Lind

Ivi Kesküla

/allkirjastanud digitaalselt/ Orvi Tali

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.