1.Jätta Tartu Maakohtu 12. juuli 2016. a määrus muutmata ja Eiki Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista Eiki Kolesnikovilt välja menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
4.Eiki Kolesnikovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Eiki Kolesnikov, 1-14-1667 menetluskulud“.
5.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eiki Kolesnikov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 29.04.2014. a otsusega KarS § 187 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 kuud 2 päeva ja mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.07.2012. a otsusega karistuseks mõistetud 9 kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti E. Kolesnikovile lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1446 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. E. Kolesnikovi kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2, 7 alusel kohustati teda käitumiskontrolli kestel mitte tarvitama narkootikume ning mitte suhtlema R.S. i, R.L.i ja V.V.-ga. Tartu Maakohtu 11.09.2015. a määrusega pööras kohus E. Kolesnikovile Tartu Maakohtu 29.04.2014. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 12 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks määrati 13.10.2015. a ja lõpuajaks määrati 25.01.2017. a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis E. Kolesnikovil 03.06.2016. a.
2.02.07.2016. a määrusega jättis Tartu Maakohus E. Kolesnikovi vabastamata tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Tartu Maakohus, tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates asus aga maakohus seisukohale, et E. Kolesnikovi vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu seoses sellega, et E. Kolesnikovil on kujunenud välja harjumus käituda vastuolus õiguskorra nõuetega ja küsitav on tema edaspidine siiras soov hakata elama õiguskuulekalt.
MÄÄRUSKAEBUS
3.E. Kolesnikovi kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 12. juuli 2016. a lahend ja teha uus määrus, millega vabastada kinnipeetav E. Kolesnikov Tartu Maakohtu 29.04.2014. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilisele valvele allutamisega.
4.Peaasjalikult heidab kaitsja maakohtule ette kohtulahendis põhjenduste puudumist, mis kujutab endast kriminaalmenetluse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kaitseväited on kokkuvõtlikult järgmised:
4.1.Maakohus on asunud määruses vastuolulisele seisukohale - 17.02.2012. a. Tartu Maakohtu otsuses leidis kohus, et E. Kolesnikovi vangistuse saab asendada üldkasuliku tööga, samas 12.07.2016. a. määruses aga, et süüdlase tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole võimalik. Millised on need vahepeal asetleidnud asjaolud või kuidas on nüüdseks E. Kolesnikovi vabadusse laskmine niivõrd ohtlikuks muutunud, et enam pole võimalik kohaldada mittevabadusekaotuslikku karistust, määrusest ei selgu.
4.2.Vägivallaga seotud kuritegude kergemaks muutumist saab arvesse võtta, kuid narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise fakt ei ole nendega seotud. Asjaolu, et süüdimõistetu pani toime narkootikumidega seotud kuriteo, ei vähenda fakti, et E. Kolesnikovi käitumine on paranenud ning ta on võtnud eesmärgiks elada õiguskuulekamat elu. Põhjendamatu on seisukoht, et KarS § 187 lg-s 1 sätestatud toimepandud kuritegu nullib senise õiguskuulekuse poole liikuva käitumise.
4.3.E. Kolesnikov soovib õpinguid jätkata, mis omakorda soodustab õiguskuulekale teele asumist. Tema tingimisi vabastamata jätmine võib tulevikus kaasa tuua raskemaid probleeme tsiviilkeskkonda naasmisega. E. Kolesnikovi õiguskuulekat elu toetavad lähedased ning kindel elukoht. Neid asjaolusid ei ole kohus piisavalt põhjalikult kaalunud.
4.4.Määrusest ei selgu, milles väljendub E. Kolesnikovi vähene sotsiaalne võimekus ning kuidas võiks see mõjutada tal seaduskuulekalt elada. Kuna tegemist on noore inimesega, kes on käinud tööl (millest nähtub, et ta suudab käia tööl ja võtta vastutust), siis ei ole õige anda lõplikku hinnangut tema sotsiaalse võimekuse kohta.
4.5.Kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt ta leiab, et varasemad varavastased kuriteod pandi toime iseseisva sissetuleku puudumise tõttu.
4.6.Alkoholi tarvitamise faktil ei ole mingisugust seost E. Kolesnikovi tingimisi vabastamisega. E. Kolesnikovil on täisealise isikuna seadusest tulenev õigus alkoholi tarbida. Tähtsust ei oma seegi, et E. Kolesnikov on minevikus kanepit tarvitanud. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et E. Kolesnikovi soov kolida Hollandisse elama tähendaks seda, et ta soovib narkootikumide tarvitamist Eestis jätkata või nendega seotud kuritegusid toime panna. E. Kolesnikov saab aru, et Eestis on kanepi tarvitamine illegaalne ning tema soov Hollandisse kolida viitab soovile käituda õiguskuulekalt, sest Hollandis oleks kõnealuste ainete tarvitamine legaalne.
4.7.Nõustuda ei saa ka riskihindamise tulemustega, sest need on ülehinnatud. E. Kolesnikov sai karistada alaealise kallutamise eest narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele KarS § 187 lg 1 järgi ning tal ei ole enam mingit huvi narkootikume hankida või neid kellelegi anda. Lähedaste toetuse olemasolul ja õpingute jätkamise kestel on vähetõenäoline, et E. Kolesnikov satub niivõrd raskesse majanduslikku olukorda, et tal oleks vaja panna toime kuritegusid. E. Kolesnikovil on olemas kindel elukoht, teda toetav perekond ja ta saab teha tööd. Koolikohustuse täitmisel on aga E. Kolesnikovi päevad igakülgselt sisustatud. Seega on riskihindamise tulemused kaitsja hinnangul ebarealistlikud ning ei vasta tegelikkusele.
4.8.Kokkuvõtlikult esinevad E. Kolesnikovi puhul asjaolud, millest tulenevalt on võimalik ta tingimisi ennetähtaegselt vabastada tema allutamisega elektroonilisele valvele. E. Kolesnikovi tingimisi vabastamine aitaks kaasa tema kiiremale ühiskonda naasmisele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 12.07.2016. a määrusega ja selle peale esitatud edasikaebusega, asub seisukohale, et maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu võtab apellatsioonikohus seisukoha üksnes määruskaebuses esitatud väidete osas.
6.Esiteks märgib ringkonnakohus, et tuvastanud KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud olulise rikkumise, peaks II astme kohus maakohtu lahendi tühistama ja saatma asja uueks arutamiseks. Kaitsja on aga taotlenud uue lahendi tegemist, millega vabastada E. Kolesnikov tingimisi enne tähtaega elektroonilisele valvele. Riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 31-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena.
7.Apellatsioonikohus maakohtu määruses eeltoodud rikkumist ei tuvastanud: maakohus on analüüsinud nii E. Kolesnikovi riskifaktoreid (korduv karistatus, kuritegude toimepanemise asjaolud, isiku hoiakud, s.o soov ka edaspidi narkootikume tarvitada, kriminaalhoolduse luhtumine, mitteõiguskuulekas sõprusringkond, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, garanteeritud töökoha puudumine, alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine, väga kõrge risk
uute kuritegude toimepanemiseks) kui ka positiivseid asjaolusid (soov jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks, garanteeritud elukoha olemasolu).
8.Vaatamata kaitsja seisukohale, ei näe ringkonnakohus midagi vastuolulist selles, et kohus jättis E. Kolesnikovi vabastamata, ehkki eelnevalt oli talle antud võimalus kanda karistust vabaduses. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist viimase abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. E. Kolesnikov on oma käitumisega (üldkasuliku töö ajakava mittetäitmisega) näidanud, et kriminaalhoolduslikud vahendid ei pruugi olla piisavad tema hoiakute muutmiseks. Kuivõrd kriminaalhooldusega kaasnevad erinevad kohustused ja nõuded, peab kohus kahtlemata hindama, kas isik on suuteline neid täitma.
9.Kaitsja ei nõustu kohtu järeldustega kuriteo raskuse osas ning nendib, et E. Kolesnikovi käitumine on paranenud. Apellatsioonikohus leiab, et ehkki E. Kolesnikovi kuritegude dünaamika vägivalla osas võib olla muutunud kergemaks, ei saa nõustuda kaitsja väitega, et narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise fakt ei ole asjassepuutuv. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult arvestanud E. Kolesnikovi puhul asjaoluga, et ta kannab karistust narkootikumidega seotud süüteo eest. Seejuures ei pea ka ringkonnakohus vähetähtsaks fakti, et E. Kolesnikov ise on pikaajaline narkootikumide tarvitaja (kinnipeetavale koostatud iseloomustuse kohaselt tarvitab ta kanepit juba alates 16. eluaastast) ning on oma põhimõtete pärast avaldanud soovi kolida Hollandisse, kus kanepi tarvitamine on legaalne. Siinkohal väärib taas meeldetuletamist, et kriminaalhooldusega kaasneb kindla elukoha nõue, mistõttu isiku võimalus vähemalt talle kohaldatud katseaja jooksul elukohariiki vahetada on piiratud. Ka alkoholi tarvitamine, mida kaitsja peab täiskasvanud inimese õiguseks, on ringkonnakohtu hinnangul üks asjaolu, mis võib suurendada riski kriminogeense käitumise osas.
10.Apellatsioonikohtu hinnangul on I astme kohus piisava põhjalikkusega kaalunud ka positiivseid asjaolusid – E. Kolesnikovi õppima asumist, kindla elukoha olemasolu ning lähedaste toetust, ent need asjaolud ei ole kohtu jaoks üles kaalunud isikut iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. Selle seisukohaga tuleb soostuda. Ka apellatsioonikohtu hinnangul vabanemisjärgsed tingimused pigem ei toeta E. Kolesnikuvi ennetähtaegset vabastamist, sest ta asuks elama oma isa juurde, kes on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik. Samuti moodustavad E. Kolesnikovi suhtlusringkonna suures osas isikud, kes on toime pannud õigusrikkumisi. Lisaks oli süüdimõistetul minevikus tõsiseid probleeme koolikohustuse täitmisega ning ümberviimisega Viru Vanglast Tartusse ei ole veel alustatud tema individuaalse täitmiskava täitmisega, mis oleks aga oluline tema kriminogeensete riskide maandamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et range režiimiga keskkond toetab E. Kolesnikovi haridustee jätkamist, eemalehoidmist kriminaalse taustaga isikutest ning võimalikest uutest õigusrikkumistest. Eeltoodud arvamusel on ka vangla, kes ei toeta, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, E. Kolesnikovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ehkki kaitsja E. Kolesnikovile tehtud riskihinnanguga ei nõustu, kujuneb riskihinnangu protsent erinevaid tegureid arvestades (s.h isiku kriminaalne käitumine, eluase, haridus, töö ja majanduslik toimetulek, alkoholi, narkootikumide ja muude kuritarvitustega seotud probleemid, tervis ja emotsionaalne seisund, mõtlemine ja käitumine, hoiakud, ohtlikkus, suhted ja elustiil) kindla metoodika alusel ning eeltoodud asjaolusid on määrust tehes arvestanud ka maakohus.
11.Veel ei ole kaitsja rahul sellega, et maakohus peab E. Kolesnikovi sotsiaalselt vähevõimekaks ning on jätnud põhjendamata, kuidas see mõjutab süüdlasel elada oma elu seaduskuulekalt. Ka siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kaitsja etteheidetega maakohtu määrusele. Kohus on oma arvamust põhjendanud muuhulgas E. Kolesnikovi mõjustatavusega tutvusringkonnast,
kutseoskuste ja tööharjumuse puudumisega ning sellega, et vabaduses oli süüdimõistetu majanduslikult sõltuv emast, kes muretses talle söögi ja riided. Ehkki kaitsja kinnitusel on E. Kolesnikov ka tööl käinud (mida maakohus ka arvestas), nähtub isiku iseloomustusest, et ta on olnud korduvalt arvel töötukassas, kuid ei ole täitnud esitatud nõudeid ning on seetõttu arvelt maha võetud. Paarikuist töötamist 2012. aastal ei saa pidada tööharjumuste koha pealt määravaks, kui pärast seda on E. Kolesnikov sisuliselt olnud ema ülalpidamisel, tehes aeg-ajalt juhutöid ehitustel. Seetõttu tuleb pidada negatiivseks garanteeritud töökoha puudumist.
12.Asjakohatu on kaitsja etteheide, mille kohaselt ei ole kohus põhjendanud, millest tulenevalt ta leiab, et varasemad varavastased kuriteod pandi toime iseseisva sissetuleku puudumise tõttu. Kohus on üksnes möönnud, et iseseisva sissetuleku puudumine võib soodustada kriminaalsel teel kasu saamist.
13.Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine aitab kaasa kiiremale ühiskonda naasmisele. Samas õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt ei oleks isiku, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kelle puhul esineb suur oht uute kuritegude toimepanemiseks ning kriminaalhoolduse nõuete rikkumiseks, aga samuti vabastamist mittetoetavad vabastamisjärgsed tingimused ja distsiplinaarkaristused, tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud.
14.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15.E. Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal maakohtu määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine aega 2 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel E. Kolesnikovi kanda.
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Mati Kartau
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.