lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10785/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-10785/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
778
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-10785/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.02.20151-14-10785/16Viru Maakohus Rakvere kohtumaja08.09.20151-14-10785/27Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja03.03.20161-14-10785/32Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja05.04.20161-14-10785/37Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja08.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10785

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. juuni 2016 määrus karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu määruskaebus

Aleksandr

Sapun

(ik

37903052218),

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 8. juuni 2016 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksandr Sapun tunnistati süüdi Viru Maakohtu 9. veebruari 2015 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ning teda karistati 2-aastase vangistusega.
2.Viru Maakohtu 8. septembri 2015 määrusega vabastati A. Sapun karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega 6 kuud ja käitumiskontrollile allutamisega kuni 22. juuli 2016. Katseajal pidi A. Sapun järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lgle 1 ja lg 2 p-dele 2, 21,4,8,9.
3.Viru Maakohtu 3. märtsi 2016. a määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne A. Sapuni karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kohtul tekkis kahtlus elektroonilise valveseadme korrasolekus.
4.Viru Maakohtu 5. aprilli 2016 määrusega jäeti taas rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne A. Sapuni karistuse täitmisele pööramiseks ning A. Sapunile anti viimane võimalus oma käitumise korrigeerimiseks ning kriminaalhoolduse jätkamiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjus oli see, et A. Sapun rikkus katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi.
26.mail 2016 esitas kriminaalhooldaja kohtule taas erakorralise ettekande ja taotles A. Sapuni ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Põhjendusena on välja toodud, et A. Sapun on korduvalt rikkunud katseaja tingimus, s.o kohustus mitte tarvitada alkoholi. Samuti suhtles ta kriminaalkorras karistatud isikuga.
6.Viru Maakohtu 8. juuni 2016 määrusega rahuldati taotlus kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks ja ärakandmata karistuse osa, 9 kuud 28 päeva vangistust pöörati täitmisele. Kohus märkis, et ehkki kriminaalhooldaja on väitnud, et A. Sapun suhtles kriminaalkorras karistatud isikuga, ei ole selle isiku karistatuse kohta ühtegi tõendit esitatud. Kohus luges ettekande põhjendatuks osas, milles kriminaalhooldusalune rikkus järjekordselt kriminaalhoolduse nõudeid – tarvitas alkoholi ja ei allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile. Kohus märkis, et A. Sapuni suhtes on varem esitatud juba kaks erakorralist ettekannet, mis jäeti rahuldamata. Esimesel juhul tekkis kohtul kahtlus elektroonilise valveseadme korrasolekus ja teisel juhul anti A. Sapunile uus võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks. Kui aga kriminaalhooldusalune näitab oma käitumisega, et kriminaalhooldus on ebamõistlik, tuleb ta saata karistust kandma. Kuna A. Sapun ei ole suutnud alluda kriminaalhooldusele ka pärast tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud A. Sapunile võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, ent see ei ole andnud tulemusi.
7.Ringkonnakohtule esitatud kaebuses taotleb A. Sapun Viru Maakohtu määruse tühistamist. Ta märgib, et pöördus 17. juunil 2016 arsti poole alkoholi vastu abi saamiseks. 30. juunil 2016 läbib ta ravikuuri, pärast mida saab ta esitada ka vastava tõendi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 8.1 A. Sapun ei vaidlusta asjaolu, et talle etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei hakka ringkonnakohus üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud. 8.2 Kaebuse keskne argument seisneb selles, et karistus tuleks jätta täitmisele pööramata, kuna A. Sapun pöördub alkoholiraviks arsti poole. KarS § 76 lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele. 8.3 A. Sapun on tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Viru Maakohtu
8.septembri 2015 määrusega katseajaga kuni 22. juuli 2016. Seega on käesoleval juhul A. Sapunile määratud käitumiskontroll tähtajaga kuni katseaja lõpuni ning see on lõppenud, mistõttu ei saa käitumiskontrolli tähtaega enam pikendada. Ehkki A. Sapun on talle pandud kohustusi osaliselt täitnud nõuetekohaselt, hindab ringkonnakohus siiski A. Sapuni poolset rikkumist – alkoholi tarvitamist katseajal olles, raskeks rikkumiseks. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus süüdlane on käitumiskontrolli nõudeid rikkunud korduvalt ja vaatamata talle antud täiendavale võimalusele kanda karistust vabaduses, ei ole täiendavate kohustuste panemine

otstarbekas, kuna oma käitumisega on A. Sapun näidanud üles hoolimatut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistus ära vabaduses. Ka ei ole vaatamata vastavale lubadusele A. Sapun käesolevaks ajaks esitanud ringkonnakohtule ühtki tõendit alkoholisõltuvusega tegelemise kohta. Seetõttu puudub apellatsioonikohtul võimalus ka selle väite osas seisukohta võtta.

9.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.