Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

täitmiskava täitmisest, kuna sai trauma ja liikumine raskendatud, kuna liigub karkudega ning vajab hooldajat. Kinnipeetavaga on viidud läbi vestlus sõltuvusprobleemidest, kuid kinnipeetav ei soovi rääkida oma sõltuvusest ja narkotarvitamisest. On kindel, et vestlused sellel teemal ei aita tal oma sõltuvusprobleeme lahendada. Kinnipeetav tunnistab sõltuvusprobleemi ning arvab, et suudab probleemiga iseseisvalt toime tulla. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga kolmetoalises korteris aadressil xxxx ning peale vanglast vabanemist asub elama samale elukohale. Antud aadressil elab süüdimõistetu ema ning ema elukaaslane. Tegemist on 3-toalise korteriga ning eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Ema ja ta elukaaslane on andnud kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise järelevalve kohaldamist korteris. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse ning jätkas õpinguid kutsekeskkoolis, mille jättis pooleli, kuna oli raskusi õppimisega. Riigikeelt ei valda, mis võib olla riskiks, kuna piirab isiku võimalusi töökoha leidmisel peale vanglast vabanemist. Vabaduses oli isiku sissetulekuks töötasu, laenud, xxxx ning mittelegaalne sissetulek narkootikumide käitlemisest. Osa sissetulekust kulutas sõltuvusainete ostmiseks. K-raha andmetel omab võlgnevusi summas 1197,87 eurot. Kinnipeetav avaldas soovi võimaliku vabanemise korral tööle asuda xxxx, kus ta on varemgi töötanud, kuid asutuse juhatuse liige ei ole nõus tööle võtma endist sõltlast. Kinnipeetava ema sõnul on isikul võimalus taastada xxxx, samuti on lähedased nõus teda vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema, õde ja ema elukaaslane. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vestlusest emaga ilmnes, et kinnipeetav on koju oodatud ning ema on valmis poega igati toetama. Ema ei tea kinnipeetava suhtlusringkonda, kuid arvestades seda, et isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, võib oletada, et suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Arvestades kuritegusid ja väärtegusid, on näha, et kinnipeetava elustiil oli hoolimatu ja riskiv. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. On varem läbinud metadooni asendusravi, kuid tulemusteta. Kinnipeetavale tehti ettepanek sõltuvusravi läbimiseks, kuid kinnipeetav ei näinud selles vajadust, kuna vanglas viibides ei tarvita narkootikume ning sõltuvust ei ole. Isiku tegevusest nähtub, et ta keskendub pigem lühiajalisele edule ega mõtle tagajärgedele. Ametnike suhtes on neutraalne. Kriminaalhooldusega ei olnud probleeme ega rikkumisi. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul vangla hinnangul 21%, vägivaldse kuriteo puhul minimaalne. Eeltoodust tulenevalt toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning teeb ettepaneku kohustada isikut järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8, 9 sätestatud lisakohustusi ning määrata isikule katseaeg kuni 22.07.2016 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll 10 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Isikut on kriminaalkorras karistatud 2 korda, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav narkootikume (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval on ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et süüdimõistetu poolt uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 21 %. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kuna kinnipeetav kannab karistust rahvatervisevastase (narko-) kuriteo toimepanemise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Seega ei saa KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsete eelduste esimesel esinemisel anda alust süüdimõistetu käesoleval ajal vabastamiseks ning A. Sapun’il tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Samuti ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on isik ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Aleksandr Sapuni tingimisi ennetähtaega vabastamist. Maakohtu istung 25.08.2015 toimunud videokohtuistungil tunnistas kinnipeetav, et on vanglas olles palju aru saanud ning järeldusi teinud. Ta tahab vabaneda, parandada oma tervist, minna uuringutele, samuti soovib abistada oma vanemaid, sest nad on juba vanad inimesed. Avaldab, et kui tal ei ole võimalik töötada, siis võtab end Töötukassas arvele. Kinnipeetav kahetseb väga oma tegu ning on nõus täitma kõiki kriminaalhoolduse poolt esitatud nõudmisi. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, kuna kuriteo raskus ei välista isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist. Käesoleval juhul kaaluvad kohtu hinnangul isiku vabastamist toetavad asjaolud üles isiku vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Isikut on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral ning vanglas viibib ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel alaline elukoht ema ja ema alukaaslase juures, kes on mõlemad andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nende korteris. Samuti vastab korter elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja sellest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul majanduslikult toime tulla. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad ka tasumata nõuded, mida

on ligikaudu 1200 eurot. Samas, isiku lähedased on nõus teda vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Samuti on kinnipeetaval võimalik taastada xxxx, mida ta sai ka enne vangistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Samas, kuna vangla hinnangul on isiku suhtumine ametnikesse neutraalne, võib järeldada, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Iseloomustusest nähtub, et isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Positiivseks on seejuures asjaolu, et isik ise oma sõltuvust tunnistab. Samuti on ta varasemalt sõltuvusest vabanemiseks läbinud metadooni asendusravi, mis tema enda sõnul oli tulemusteta. Sõltuvusravile minemisega kinnipeetav nõus ei olnud, kuna leiab, et vanglas olemine on aidanud tal sõltuvusest vabaneda, kuna ta ei ole saanud vanglas viibides narkootilisi aineid tarvitada. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 21%, mille puhul on tegemist keskmise riskiga. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on vangla hinnangul minimaalne. Kohus leiab, et olemasolevat riski on võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Samas on elektrooniline valve väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Aleksandr Sapun viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega vangla toetab, kuid prokuratuur mitte. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus isiku tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.