Kohtulahend

süüdimõistmise ajal. Seega ei välista need asjaolud uute kuritegude sooritamist kinnipeetava poolt. 2.3 Veel märkis kohus, et kuigi vabaduses on kinnipeetavale garanteeritud töökoht, ei anna tema käitumine vangistuses alust arvata, et ta ka reaalselt tööle asub ja tööd tegema hakkab. Vanglas on A. Pokras järjepidevalt töö tegemisest keeldunud. Seega ei ole tema tööharjumused säilinud. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. See välistab aga igal juhul ametlikult tööle asumise.

MÄÄRUSKAEBUSED

A. Pokras toetub enda määruskaebuses järgmistele argumentidele.

4.1 Kõigepealt märgib A. Pokras, et peab temalt maakohtu määrusega kaitsjatasu väljamõistmist põhjendamatuks ja vääraks. Nimelt allkirjastas ta avalduse, milles väljendas soovi riigi õigusabi korras kaitsja saamiseks vaid seetõttu, et tema kontaktisik kinnitas talle selle olema tema jaoks tasuta. Kui ta oli oma allkirja juba andnud, ütles kohtaktisik, et ei ole ikka päris kindel selles, et ta midagi maksma ei pea. A. Pokras märgib, et esitas koheselt avalduse kohtusse, kus toonitas soovi loobuda advokaadi teenusest juhul, kui tal tuleb selle eest tasuda. A. Pokras leiab sedagi, et kaitsja ei täitnud oma ametikohustusi, s.o ei kohtunud temaga enne kohtuistungit ega esitanud kohtule tema antud dokumente. Nende dokumentidega tahtis ta tõendada, et vangla on esitanud tema kohta maakohtule valeandmeid ja et tegelikult on ta küsinud vanglalt erialast tööd, soovinud õppida eesti keelt A2 tasemel, teinud avalduse ID-kaardi saamiseks ja ta ei ole kunagi tarvitanud narkootikume. 4.2 Järgnevalt väidab A. Pokras, et - ta ei ole toime pannud 77. distsipliinirikkumist, ta on kõik need rikkumised kohtus vaidlustanud; - vaatamata tema soovile ei ole talle võimaldatud asuda õppima eesti keele kursuse A2 tasemele, pakutud talle tööd abikoka erialal ega lubatud teda keevitajate kursustele; - eelmisel katseajal 2010-2012 käis ta tööl, maksis makse ja kontrollnõudeid ta ei rikkunud; ta pani katseajal toime kuriteo, kuid selleks ajendasid teda erakordsed materiaalsed probleemid, mis tekkisid töö kaotamise tõttu; - ta ema elab üksinda ja vajab kedagi enda kõrvale, kuna tal on astma ja tihti tuleb kutsuda kiirabi.

A. Pokrase kaitsja L. Nirgi seisukohad oma kaebuse põhjendamisel on alljärgmised:

- Maakohtu poolt oluliseks peetud asjaolu – A. Pokras ei ole oma karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist viimasel korral ka katseajal – on arvesse võetud juba isikule karistuse mõistmisel. Seega on negatiivseid asjaolusid korduvalt arvestatud, mida tuleks hinnata vastuoluna karistamise põhimõtetega. Samuti ei saa A. Pokrasele ette heita karistatust kui sellist põhjusel, et tema käitumine vangistuses näitab positiivsete järelduste tegemist jätkamaks elu seaduskuulekalt. - A. Pokras on oma distsipliinirikkumised vaidlustanud ning karistuste põhjusi selgitanud. Tihe koostöö kriminaalhooldusametnikega ja kõigi nõuete täitmine on vabaduse eest võimalik. - Maakohus tühistab oma käsitlusega, et A. Pokrase kuritegelikku käitumist ei hoia ära temal elukoha ja ema toetuse olemasolu, põhjendamatult kõige olulisema tingimuse isiku vabastamiseks.

- Väär ja asjaoludel mitte põhinev on maakohtu järeldus, et kinnipeetav vabaduses tööle ei hakkaks. Samuti on ekslik kohtu järeldus A. Pokrasel ID-kaardi puudumise kohta, kuna kinnipeetaval on õigus taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument selliste dokumentide tähenduses. Täiendavalt esitas ta taotluse isikut tõendava dokumendi väljaandmiseks. - Kinnipeetav on ära kandnud kaks kolmandikku karistusest ja temale on võimalik kohaldada pikemat katseaega kontrollnõuetega ja kohustustega. Sisuliselt oleks tegemist väga kontrollitud vabastamisega, kus isik jääks järelevalve alla ja ei jääks omapead. - Iseloomustuse asjaolud osutavad oluliste riskide ja ohtlikkuse puudumisele või maandamisele. Kõige olulisemaks asjaoluks tuleks lugeda ohtlikkuse ja riski puudumist narkootikumide tarvitamise osas, kuigi teda on karistatud rahvatervisevastaste kuritegude eest. Kinnipeetav on kümne päeva jooksul osalenud ka suitsetamisest loobumisest nõustamisel ja ta kinnitas, et ei joonud enam õlutki. Iseloomustuse järgi tervise ja emotsionaalse seisundi osas ohtlikkus ja risk puuduvad. Sellest tulenevalt on võimatu teha põhjendatud järeldust, nagu oleksid töö ja majandusliku toimetuleku osas ohtlikkus ja risk olemas. Iseloomustuses märgitud ohtlikkus ja risk mõtlemise ja käitumise ning hoiakute osas põhineb ilmselt täielikult muljetel, mitte aga usalduslikul vestlusel või küsimustikel-testidel. Kinnipeetav on kaotanud vangistuses loodud perekonna. Kunagi oli ta silmapaistev sportlane, kuna kuulus käsipallikoondisse. Tuleb arvata, et suhteliselt pikk vangistus on isiku parandamisel ja ümberkasvatamisel positiivset mõju avaldanud ning muutused on olnud täielikud ja lõplikud ning kinnistunud. - Kinnipeetav on avaldanud soovi õigusabikulude tasumisest vabanemiseks. See soov on põhjendatud, kuna talle käib nende hüvitamine ilmselt üle jõu. A. Pokrasel vastavad vahendid käesoleval ajal ja vabanemisel puuduvad ning kinnipidamised tema sissetulekutest võivad vähendada resotsialiseerumise väljavaateid, kuna ilmselt võivad käia üle jõu. A. Pokras tuleks vabastada menetluskulude tasumise kohustusest ja jätta need riigi kanda või vähendada neid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Määruskaebuste argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena.

Näiteks väide, mille kohaselt on A. Pokras vaidlustanud oma distsiplinaarkaristused, muutub sisutühjaks juba seetõttu, et need karistused on kehtivad. Ka ei luba ainuüksi kaebamise fakt eeldada, et kaebused on esitatud põhjendatult ja need rahuldatakse. Teave kinnipeetava 77. distsipliinirikkumisest lükkab aga üheselt ümber kaitsja järelduse, nagu oleks A. Pokrases

vangistuse jooksul toimunud positiivsed muutused ning ta oleks valmis alluma katseaja ja käitumiskontrolli tingimustele. Ehk siis olukorras, kus süüdimõistetu ei suuda järjepidevalt järgida reegleid vangla range järelevalve all, ei ole mõistlik oodata tema teistsugust käitumist ka vabaduses. Samuti viitavad tema rikkumised ühes kuritegude korduvuse faktiga ohule, et A. Pokrase kuriteod võivad jätkuda. Siinjuures jääb kolleegiumile mõistetamatuks advokaadi seegi seisukoht, nagu ei oleks maakohus tohtinud arvesse võtta kinnipeetava varasemaid karistusi. Nimelt tuleneb selline kohustus kohtule KarS § 76 lg-st, kus nähakse ette vajadus arvestada süüdlase varasemat elukäiku, ehk siis tema varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Teiseks ei omista apellatsioonikohus A. Pokrase tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamisel määravat tähendust temal vabaduses elukoha esinemisele, ema toetusele ega sellelegi asjaolule, kas süüdimõistetul on töökoht või see puudub. Nimelt ei saa kinnipeetavat vangistusest ennetähtaegselt vabastada ka igati headeks hinnatavate elutingimuste korral, kui esineb veendumus, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud, s.o isik võib toime panna uusi kuritegusid ja käituda kriminaalhoolduse teostamist takistaval moel. Samuti ei saa märkimata jätta, et esimene kohtuaste on siinkohal õigesti toonitanud A. Pokrasel elukoha ja ema abi olemasolu ka kuriteo sooritamise ajal. Määruskaebuste ülejäänud väiteid ringkonnakohus pikalt ei käsitle, kuivõrd A. Pokrase tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine välistub juba eeltoodud asjaoludel ja kaalutlustel. A. Pokrase väidetav sportlaskarjäär, vanglas töötamisest keeldumisega või tema ID-kaardi väljastamisega seonduv, samuti narkootikumide tarvitamise ja kinnipeetava tervisest tuleveva ohu puudumine eelmärgitud järeldusi kuidagi ei mõjuta.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.