lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3901/27

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 03.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-3901/27
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
788
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3901/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval07.06.20131-13-3901/31Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2016, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-13-3901

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuasja nimetus

Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Carmen Kondi erakorraline ettekanne taotlusega katseaja pikendamiseks

Süüdimõistetu

P.G , i.k. XXX, krimin aalhooldusjärgne elukoht: xxxx; viibimiskoht: xxxx; email: xxxx

Kohtumääruse õiguslik alus

KrMS § 428 lg 1, KarS § 69 lg 6

RESOLUTSIOON

Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Pikendada P.G-le Pärnu Maakohtu 07.06.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-133901 mõistetud karistuse ja Pärnu Maakohtu 17.02.2016 määrusega kohaldatud asenduskaristuse, s.o. üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 kuu võrra, s.o kuni 02.10.2016. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja ettekande sisu Pärnu Maakohtu 07.06.2013 otsusega mõisteti P. G süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses, s.o. summas 256 eurot. Pärnu Maakohtu 17.02.2016 määrusega on rahaline karistus asendatud 26 tunni üldkasuliku tööga ning see tuleb sooritada 3 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks on P.G allutatud käitumiskontrollile . Kriminaalhoolduse algus 04.03.2016 ja lõpp 03.06.2016. 07.04.2016 Pärnu Maakohtu määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ning määrati 17.02.2016 kohtumääruse täitmine ümber P. G uue elukoha järgselt Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusse (määrus jõustus 28.04.2016). 30.05.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on rikkunud kontrollnõudeid, ei ela kohtu määratud elukohas, ei taotlenud eelnevalt elukohast lahkumiseks kriminaalhooldajalt

luba, rikkus 16.05.2016 registreerimiskohustust ning isikut ei ole saanud määrata üldkasuliku töö tunde sooritama. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt asus P. G ilma selleks luba taotlemata uuesti elama xxxx (kindlat elukohta seal ei oma, sest pole leidnud endale xxxx püsivat elukohta), seetõttu ei ole saanud esitada ka kohtule kriminaalhoolduse ümbermääramise taotlust. Kuna P.G lahkus omavoliliselt kohtu määratud elukohast ning ei ilmunud Rakvere esindusse registreerima, siis kohustati isikut minema registreerima Pärnu esindusse. Kriminaalhooldusalune ei ilmunud ka Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusse 16.05.2016 registreerima. Isik selgitas ametnikule 23.05.2016 telefoni teel, et unustas 16.05.2016 registreerima minna. 06.05.2016 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendas isik kohtu poolt määratud elukohast lahkumist sellega, et eelmine elukaaslane viskas ta välja ning seetõttu oli hooldusalune sunnitud xxxx elukohast minema xxxx isa juurde, et mitte jääda kahe lapsega kuuse alla. Isiku seletuse kohaselt teavitas ta kohe Rakvere kriminaalhooldusametnikku oma elukoha muudatusest, kui ametnik talle helistas. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et esmakohtumine hooldusalusega toimus Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduses 06.05.2016, kus P.G-le selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi ning kohustusi. Hooldusalune allkirjastas ÜKT tegija õiguste ja kohustuste lehe. Hooldusalusele on koostatud 1 kirjalik hoiatus, kuna isik rikkus kontrollnõudeid: ei ela kohtu määratud elukohas ning ei taotlenud eelnevalt elukohast lahkumiseks kriminaalhooldajalt luba (09.05.2016). 05.05.2016 esitas hooldusalune Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduses taotluse elukoha vahetamiseks aadressile xxxx - 05.05.2016 saadeti Pärnu esindusest elukoha kontrolli vastus, mille kohaselt ei ole kriminaalhoolduse ületoomine Rakvere esindusest põhjendatud, kuna hooldusalune ja tema isa (A T ), kes üürib eelpool nimetatud korterit keeldusid avaldamast korteriomaniku kontaktandmeid. 09.05.2016 esitas hooldusalune Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pänu esinduses taotluse elukoha vahetamiseks aadressile xxxx - 19.05.2016 saadeti Pärnu esindusest elukoha kontrolli vastus, mille kohaselt ei ole kriminaalhoolduse ületoomine Rakvere esindusest põhjendatud, kuna hooldusaluse vanaema (J R) sõnul ei saa P. G sellele aadressile elama asuda, sest seal ei ole ruumi ning reaalselt ei asuks hooldusalune sinna elama. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada P.G-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 kuu võrra. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolust, et P. G soovib elama jääda xxxx ning soovib kriminaalhoolduse üleviimist uuesti Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusse ning hooldusalune ei ole keeldunud üldkasuliku töö tundide sooritamisest. Kriminaalhooldusametnik märgib, et k uni ei ole selge, kuhu aadressile hooldusalune elama läheb ei ole võimalik esitada taotlust kriminaalhoolduse ümbermääramiseks ning kuna eelmine kriminaalhoolduse üleviimine Pärnu esindusest Rakvere esindusse võttis aega 1 kuu, siis on optimaalne pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 kuu võrra. Kohtumääruse põhjendused KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud 2(3)

üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus esitatud asjaoludel on põhjendatud. Kohus pikendab P.G-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 kuu võrra, s.o kuni 02.10.2016.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.