Kohtulahend

1-15-6903 − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-15-6903 Soovib elada seaduskuulekalt ja mitte tarvitada alkoholi. On nõus lisakohustustega: mitte tarvitada alkoholi, asuma tööle või võtma end töötuna arvele ühe kuu jooksul vabanemisest alates ning osalema alkoholisõltuvust käsitlevas sotsiaalprogrammis. Kaitsja leidis, et vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla vabastamine on põhjendatud, kuna U.G kannab esmakordselt reaalset vangistust ning ta on nõus võtma endale lisakohustusi, et vabaneda alkoholiprobleemist. Üks kuu elektroonilist järelevalvet, katseaeg, kriminaalhooldus ja lisakohustused on kindlasti selle probleemi lahendamisel suureks abiks. Prokurör oma kirjalikus seisukohas nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas. Tartu Vangla toetab U.G ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 11.09.2015.a otsusega mõisteti U.G-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva vangistust, mida süüdlane kannab alates 12.10.2015.a. Kuna U.G on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, siis on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Justiitsministri 22.02.2007.a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Elukoha sobivuse kontroll-lehelt nähtub, et aadressil xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva eluaseme üldine olukord vastab elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ning elektroonilise valve seadmiseks on oma kirjaliku nõusoleku andnud P. O. V. O. . Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava iseloomustuse (vangla toimiku teine osa, lk 30-32) kohaselt on U.G kolm kehtivat kriminaalkaristust. Varasemad teod on olnud varavastased, viimased karistused 3 (5)

1-15-6903 mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Süüdlasel on vangistuses üks distsiplinaarkaristus, mis määrati manustamisjälgedega tablettide hoidmise eest. Kohtu hinnangul on eelneva teo näol tegemist vähemohtliku rikkumisega. U.G osaleb alates 14.03.2016.a kuni praeguseni majandustöödel. Vestlused psühholoogiga alkoholi teemadel ei ole veel alanud süüdlasest mitteolenevatel põhjustel. U.G on vabanedes kindel elukoht abikaasa juures, kus elab ka nende noorim poeg. Omavahelised suhted abikaasa ja pojaga on head. Süüdlasel puudub küll vabanedes kindel töökoht, kuid pere sissetulekuks on noorema poja töötasu, abikaasa ja süüdlase enda riiklik töövõimetuse toetus, seega on U.G vabanedes toetav lähivõrgustik, kes aitab süüdlasel ka majanduslikult toime tulla. Seega on U.G olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht ning head suhted abikaasa ja pojaga. Tartu Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust madalaks – uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 12%. U.G on olemas kõik eeldused, et vabaduses edukalt toime tulla ning edaspidi vältida uute kuritegude toimepanemist. Süüdlane on vangistuses viibinud üle seitsme kuu ning kohtu hinnangul on tegemist piisava ajaga, et mõjutada U.G edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et karistuse mõistmise eesmärke on U.G suhtes võimalik edaspidi täita vabaduses tema määramisega kriminaalhooldusele ning elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhoolduse ajaks määratud kohustused aitavad tal edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest ning vältida sellega ka uute kuritegude toimepanemist. Kui süüdlane rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus ka uuesti täitmisele pöörata. Et ei toimuks tagasilangust, tuleb U.G-le määrata lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta end töötuna arvele, samuti osaleda sotsiaalprogrammides. Kuna U.G suurimaks probleemiks ning kuritegelikku käitumist mõjutavaks faktoriks on alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdlasele kriminaalhoolduse ajaks alkoholi mittetarvitamise kohustuse määramist. Et tagada U.G materiaalne kindlustatus ja toimetulek vabaduses, on vajalik määrata talle tööga hõivatuse kindlustamiseks lisakohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele. Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks määrata U.G-le kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, mis käsitleb alkoholi sõltuvusest vabanemist. Süüdlane andis istungil nõusoleku määrata temale katseajaks eelnimetatud lisakohustused. Lisaks eelpool nimetatud kohustustele, tuleb U.G katseaja jooksul täita ka KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei esita määruskaebust, jõustub kohtumäärus 18. juunil 2016.a. Kohtumääruse jõustumise kuupäeva seisuga on süüdlasel ärakandmata karistusaeg lühem kui 6 kuud, seega tuleb U.G-le määrata katseaja pikkuseks seaduses sätestatud minimaalne katseaeg, so 6 kuud. KarS § 751 lg 3 p 1 kohaselt võib teise astme kuriteo korral elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et U.G suhtes on põhjendatud kohaldada elektroonilist järelevalvet 1 kuu tulenevalt tema korduvkaristatusest ning vajadusest isikut maksimaalselt kontrollida, samuti ka samaaegselt toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. 4 (5)

1-15-6903 Menetluskulud Süüdlasele U.G-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja G. - J. P. (A. L. ) esitas kohtule taotluse riigi õigusabitasu hüvitamiseks 78 euro ulatuses. Süüdlaselt U.G-lt tuleb välja mõista riigi kasuks 78 eurot.

Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.